A Dozen Questions about Estonia en
en

The project introduces Estonia and Estonians through the answers, film clips, blogs and language tests.

All inspired by the 12 questions about Estonia.

Do Estonians ever speak?

Watch "In the Cloud"

 

Yes, they do. Sometimes by staying silent.

The Estonians’ character has inevitably been shaped by their country’s history and its natural environment. The long, dark winters fostered their sombre scepticism and taciturn manner. Yet, the dreary season of indoor chores also provided moments for self-contemplation and even for some sunnier flights of fancy.

The ethos of olden folklore still provides insights into the value-judgements of contemporary urbanised Estonians. Thus, the main character of an Estonian folk tale never actually becomes king, nor does he charge into battle with dragons, brandishing his trusty sword. Rather, relying on his sharp mind and quick wits, he talks philosophy with all kinds of characters and double-crosses them in the end.

The dour Estonians of winter change in summer: they ask friends out, meet new people, and actually laugh.

Photo: Annika Haas, Eesti Päevaleht

Pressing on to Southern waters.

Photo: Tanel Laan

Inherent self-irony, a rational rather than romantic disposition, and a sceptical nature have created an image of Estonians as stubborn and self-absorbed. Indeed, they loathe instruction from bystanders and are deeply convinced that their own advice is the best possible. In everyday life, Estonians may defend their rights in a rather unusual way – just by sullen silence. “Silence is gold, speaking – silver,” to quote an old proverb.

Foreigners are well advised to bear in mind that in human relations, Estonians generally try to avoid sentimentality. Much that other nationalities would voice without hesitation, Estonians may reveal only once they know a person quite well. As Estonians tend not to be impressed by someone’s social standing alone, they find small talk and the exchange of formal compliments quite difficult to bear, no matter which end of the conversation they are on. This has to do with the nation’s obtinate conviction that any authority may be, indeed must be, ridiculed.

As is typical of small peoples, the innermost identity of Estonians is closely connected to their language. The words of their mother tongue spring from the depths of the soul, charged with meaning, so they are to be used sparingly – as a secret weapon with which to protect dreams and deeds. After all, while literary Estonian arose from the Lutheran reformation of the 16th century, the vernacular memory of Estonians, centred as it is around distinctly metered, repetitive runo-singing, stretches back over several millennia.

Estonian, together with Finnish, Hungarian, Sámi and several others, belongs to the Finno-Ugric family of languages and has probably been spoken in this corner of Europe since it was first inhabited by man.

The grammar of the language is complex: it has 14 cases, no articles, no grammatical gender, and no definite future tense, and these are just the most striking features that distinguish Estonian from the Indo-European languages of the rest of Europe. This is probably one of the key factors that has helped Estonian to survive, become an official language of the European Union, and above all, a modern cultural language with a contemporary terminology covering all major fields of life.

Estonian is spoken by over 1.1 million people in Estonia, approximately 920 000 of whom use the language as a mother tongue. As a result of the many episodes of voluntary and forced exile in the 19th and 20th century, considerable Estonian communities have been established in Sweden, Finland, Canada, the United States, Russia, Germany and elsewhere. The nation’s enterprising spirit stays strong, and Ernest Hemingway’s fancy, that “no well-run yacht basin in the Southern waters is complete without at least two sun-burned, saltheaded Estonians,” can be taken as a fact again.

8/12 Do Estonians ever speak?

SISEVÕTE. ARVUTIEKRAAN – PÄEV
Ekraanile ilmub piirjoontega kolmnurkne PLAY-märk. Kolmnurk vajub sisse, justkui nähtamatu jõud vajutaks seda. On kuulda tasast klikki. Ekraani allosas hakkab hall ristkülik vasakult paremale muutuma järjest punasemaks. Ristküliku punaseks muutumisega samas rütmis hakkab ekraan täituma suurte ruutudega, mis lähevad kiirelt järjest tihedamaks ja väiksemaks. Neist joonistub välja valge ruum, milles seisab BLOND MEES – JUHATAJA (25), valges ülikonnas.
SISEVÕTE. VALGE RUUM – PÄEV

JUHATAJA seisab ning noogutab tervituseks. Ta vasakul õlal on veel veidi digitaalseid ruudukesi, mis ta minema pühib. Need kaovad.

JUHATAJA
Väga meeldiv on meie suures Eestis näha just teid. Tulge minuga kaasa, mul on teile üht-teist näidata.
JUHATAJA hakkab vaikselt kõndima, kuid räägib edasi.
JUHATAJA
Teeme ühe asja kohe selgeks. Te peate unustama senise, kõik, millega te harjunud olete. Me ei ole lihtne rahvus ja sama käib ka meie maailmavaate ning elukommete kohta. Nimelt oleme saavutanud tehnoloogilise singulaaruse, kuid sellise vahega, et meie kontrollime seda.
Juhataja jääb seisma ning ajab käed üdini valges ja puhtas ruumis laiali.
JUHATAJA
Me teeme siin kõike juhtmeteta. Ühendus inimeste vahel liidab meid rahvaks.

JUHATAJA tõstab käed sõrmseongusse ning osutab seejärel sõrmega enda kõrvale õhku ja ükshaaval, JUHATAJA tekstiga sünkroonis, ilmuvad ruudukesed, mis täituvad piltidega perekonnast, linnast – läbilõige kogu Eesti riigist –viimasena ilmub ruuduke Toompea pildiga.

JUHATAJA
Igapäevaelu, ühiskond, infrastruktuur ja isegi riigivalitsemise arhailine vorm on igaveseks ümber sündinud. Ühesõnaga kõik! Õige pea kavatseme hakata ka elektrit edastama läbi õhu.

JUHATAJA hakkab uuesti kõndima, kuid komistab suure hunniku võrgukaabli otsa. Ta on olukorrast üllatunud, kuid proovib sellest hoolimata hetke päästa.

JUHATAJA
Eks meil ole veel arenguruumi. (veidi muheledes)

Juhataja hakkab taas kõndima. Ta jõuab esimese laua juurde, kus einestavad valgesse riietatud MEES ja NAINE. Mõlemal on ees tahvelarvuti. Nende pilgud on suunatud helendava ekraani poole.

JUHATAJA
Välja minnes on kindlasti vaja kaasa võtta ühendusseade, mille vahendusel saab suhelda ümbritseva maailma ning tihti ka kaaslastega, kellega koos väljas viibitakse. Iga hinna eest tuleb aga vältida silmsidet! Miks? Sellepärast, et see on väljakutse ja võib viidata vägivaldsetele kavatsustele. Olla ühenduses tähendab olla turvaline.
JUHATAJA kõnnib eemale ning MEES ja NAINE, kes laua ääres istuvad, hakkavad väga temperamentselt teineteise peale karjuma, kuid häält kuulda ei ole. NAINE võtab laualt klaasi punast veini ja viskab selle MEHE poole. Aeg jääks justkui seisma. Vedelik MEHE ja NAISE vahel jääb õhku rippuma. JUHATAJA ilmub taas vaatevälja.
JUHATAJA
Sellist vaatepilti te Eestis ei koge.
JUHATAJA vajutab TAB-klahvi ning paarike hakkab automaatselt oma helendavat ekraani vaatama, justkui vahepeal poleks midagi juhtunud.
JUHATAJA
Inter-Eestis puudub vägivald, on vaid ühendus kõigi ja kõigega.
JUHATAJA kõnnib läbi MEHE ja NAISE, nagu neid ei olekski seal tegelikult kunagi olnud.
JUHATAJA
Inter-Eesti põhiseaduse kohaselt on igal inimesel õigus ülikiirele ühendusele. Allalaadimiskiirus peab olema vähemalt 1 Gb/s, üleslaadimine ei tohi jääda alla poole Gb. Kui teie ühenduskiirus peaks olema sellest väiksem, tuleb viivitamatult teavitada teenusepakkujat inimõiguste rikkumisest.
JUHATAJA selja taga hakkab tossama pikk valguskaabel, kuid ta ei pööra sellele tähelepanu.
JUHATAJA
Kui ühendus peaks ühel hetkel katkema – te ei taha teada… (muheleb)
JUHATAJA kõnnib taas edasi, ta käes on kolm rahapakki.
JUHATAJA
Sularaha on minevik. Paljud eestlased isegi ei mäleta enam selle tähendust. Sularaha võib kohata veel vaid muuseumites ning mõningates kodudes, kus see on sisekujundusliku elemendina ära raamitud ning seinale riputatud.
JUHATAJA viskab rahapakid oma selja taha laiali. Raha kukub aeglaselt maha ning haihtub digitaalselt.
JUHATAJA
Isegi kerjused aktsepteerivad vaid pangakaarte.
JUHATAJA hakkab taas kõndima.
JUHATAJA
Kui rahaülekanded ühest pangast teise võtavad aega enam kui paar minutit, tuleb ühenduda oma teenusepakkujaga. Viivituse põhjuseks võib olla asjaolu, et pangad ei kuulu eestlastele ning selleks, et raha jõuaks teie soovitud sihtpunkti, peab ta käima ära maailma teises otsas. Küll see välismaailm ka järele jõuab! Kui jõuab.
JUHATAJA hakkab taas kõndima.
JUHATAJA
Läbi ühenduse käib kogu omavaheline suhtlus. Kui teie ühendussoovile ei ole vastatud enam kui kolme tunni jooksul, on õigus esitada politseile päring inimese asukoha kindlakstegemiseks. Inimese tuvastamiseks on…
Järsku jääb pilt poole lause pealt seisma.
SISEVÕTE. LENNUJAAM – TOLL – PÄEV
Tahvelarvuti ekraan koos sõrmega, mis on just pildi peatanud. KESKEALINE JAAPANI TURIST (35) seisab NAISSOOST TOLLITÖÖTAJA ees (30). JAAPANI TURIST hoiab oma käes tahvelarvutit, millel ta just videot vaatas. Ta näib segaduses.
JAAPANI TURIST
Do I have to watch it till the end? (Kas ma pean selle lõpuni vaatama?)
TOLLITÖÖTAJA
Yes, you will not get to Estonia if you haven’t. (Jah, te ei pääse muidu riiki.)
JAAPANI TURIST
But I know this already, we also have Interne… (Aga ma tean seda juba. Meil on ka Interne…)
TOLLITÖÖTAJA peatab ta poole lause pealt.
TOLLITÖÖTAJA
Please, take a seat and watch it till the end.
(Palun võtke seal istet ning vaadake video lõpuni.)

JAAPANI TURIST istub kõrval asuvale toolile. Tema järel astub TOLLITÖÖTAJA ette PRANTSUSE NOORMEES (22).
TOLLITÖÖTAJA
Purpose of visit?(reisi eesmärk?)
PRANTSUSE NOORMEES
I have come here to study.(Ma tulin siia õppima.)
TOLLITÖÖTAJA
Thats nice. Are you holding any forbidden items? (Küll on tore. On Teil kaasas keelatud esemeid?)
TOLLITÖÖTAJA suunab noormehe tähelepanu suurele punasele sildile, kus on kirjas keelatud esemed: paber ja pliiats, sularaha, vanamoodne nuppude ja antenniga mobiiltelefon, ümbrik, kõvade kaantega raamat, pass.
PRANTSUSE NOORMEES hakkab asju kotist välja võtma. Ta asetab enda ette lindile suure raamatu, CD plaadi, postkaardi.
PRANTSUSE NOORMEES
This too? (See ka?)
TOLLITÖÖTAJA jääb teda pikalt vaatama nagu vastus oleks ilmselge. PRANTSUSE NOORMEES jätkab asjade kotist välja võtmist. Ta asetab lindile vanamoodsa mobiiltelefoni ning kallutab koti sularahast tühjaks.
TOLLITÖÖTAJA
There is no need for these things any more.(Teil ei lähe neid enam vaja.)
TOLLITÖÖTAJA võtab suurest hunnikust tahvelarvuti ja ulatab selle PRANTSUSE NOORMEHELE ning annab talle ka ID-kaardi ning kaardilugeja.
TOLLITÖÖTAJA
These are the only things you are going to need. (See on kõik, mida te vajate.)
PRANTSUSE NOORMEES tänab TOLLITÖÖTAJAT viisakalt ning istub JAAPANI TURISTI kõrvale. Ta hakkab tahvelarvutist videot vaatama.

SISEVÕTE. ARVUTIEKRAAN – PÄEV
Ekraanile ilmub piirjoontega kolmnurkne PLAY-märk. Kolmnurk vajub sisse nagu nähtamatu jõud vajutaks seda. On kuulda tasast klikki. Ekraani allosas hakkab hall ristkülik vasakult paremale muutuma järjest punasemaks. Ristküliku punaseks muutumisega samas rütmis hakkab ekraan täituma suurte ruutudega, mis lähevad kiirelt järjest tihedamaks ja väiksemaks. Neist joonistub välja valge ruum, milles seisab BLOND MEES – JUHATAJA (25), valges ülikonnas.
SISEVÕTE. VALGE RUUM – PÄEV

JUHATAJA seisab ning noogutab tervituseks. Ta vasakul õlal on veel veidi digitaalseid ruudukesi, mis ta minema pühib. Need kaovad.

JUHATAJA
Väga meeldiv on meie suures Eestis näha just teid. Tulge minuga kaasa, mul on teile üht-teist näidata.
JUHATAJA hakkab vaikselt kõndima, kuid räägib edasi.
JUHATAJA
Teeme ühe asja kohe selgeks. Te peate unustama senise, kõik, millega te harjunud olete. Me ei ole lihtne rahvus…
SISEVÕTE. LENNUJAAM – TOLL – PÄEV
TOLLITÖÖTAJA väntab käsitsi linti, millele PRANTSUSE NOORMEES on oma asjad pannud. Juhataja hääl kõlab edasi.
JUHATAJA
…ja sama käib ka meie maailmavaate ning elukommete kohta. Nimelt oleme saavutanud tehnoloogilise singulaaruse…
SISEVÕTE. VALGE RUUM – PÄEV
JUHATAJA
…kuid sellise vahega, et meie kontrollime seda.

LÕPP