A Dozen Questions about Estonia en
en

The project introduces Estonia and Estonians through the answers, film clips, blogs and language tests.

All inspired by the 12 questions about Estonia.

Does it rain iron in Estonia?

Watch movies

 

It does, albeit very occasionally.

Estonia has been a favourite target range for meteorites, and could well have the highest number of meteor craters per area in the world. The best known of is located at Kaali, Saaremaa Island, where the cosmic iron fell about 2600 years ago. The last large celestial object to hit a densely populated region, Kaali meteorite, had an impact comparable to that of a small atomic bomb, causing destruction across many kilometres. Still, the image of the sun falling from the sky in the shape of a huge fireball probably had an even deeper impact on the Bronze Age peoples in Northern Europe.

The land in Estonia is flat: most of the territory lies at a height of 0 to 50 metres and only one tenth has an elevation over 100 metres above sea level. Locally, however, the glaciers of the last Ice Age created a variety of landforms. The southern part of Estonia is both the highest and topographically most varied. The rolling landscape of ice-shaped hills and small deep lakes, combined with scenic river canyons eroded into red sandstone clearly distinguish the southern uplands from the lands north of the River Emajõgi. Of the several conservation areas in the region, Karula National Park is the best known.

Autumn in the Haanja Upland.

Photo: Margus Muts

Spring migration of barnacle geese in Matsalu.

Photo: Kaido Haagen

loudberries and crowberries in a raised bog.

Photo: Remo Savisaar

North Estonian Klint on the Pakri peninsula.

Photo: Tõnis Saadre

Long after the retreat of the last glaciers from Estonia some 11 000 years ago, most of the western Estonian mainland and the islands were covered by the waters of large ice-dammed lakes and the Baltic Sea. They have since gradually emerged as a result of land uplift, which continues in the northwest at an annual rate of two millimetres. This causes new land to arise from the shallow coastal sea, and adds to the more than 2000 islands that dot Estonia’s coast.

The sheltered bays and coastal wetlands make the Estonian western seaboard a stopover point for millions of migratory birds. Its main conservation area, Matsalu National Park, is a key link in the Ramsar network of Wetlands of International Importance.

A large share of the least disturbed wilderness in the country is in Transitional Estonia, a chain of mires, forests and woodland stretching from the northern coast to the southwestern corner. It provides a habitat to many plants, fungi and animals that have disappeared from most of Europe, including the grey wolf, the brown bear and the lynx. Soomaa National Park was founded in 1993 to protect the raised bogs and flood meadows typical of the country’s southwest.

Most of North Estonia is taken up by a flat limestone plateau which is set apart by extensive alvars – dry meadows with very thin soil cover over bedrock. The oldest semi-natural communities in Estonia, they support an array of wildlife with the most fascinating adaptations to the extreme habitat.

Compensating for the lack of vertical majesty across the country, the northern edge of the limestone plateau falls abruptly to the sea, forming the North Estonian Klint that stretches for kilometres along the shore of the Gulf of Finland. It was for the preservation of the landscape of large bays, alvars and tracks of pine forests further inland, that Lahemaa National Park, the largest and oldest in Estonia, was founded in 1971.

3/12 Does it rain iron in Estonia?

VÄLIVÕTE. UNIVERSUM

Universumi taustal ilmub pealkiri “KAALI”

SISEVÕTE/VÄLIVÕTE. AUTOS – PÄEV

Väiksemat sorti keskklassi autos istuvad (juhi kõrval) MARTIN (14) riides hipsteri stiilis, mängib suure ekraaniga nutitelefoniga ja LIISA (30) (auto roolis), seljas mugavad vabaajariided. Auto tagaistmel on reisikott.
Auto akendest paistab Saaremaa sadam. Sadamas on praam. Liisa hoiab käes õuna, hammustab sellest tüki ning heidab kiire pilgu Martinile.
LIISA Kuidas koolis lÄheb?
MARTIN Normaalselt. Mata on lahe, aga ülejäänu ei meeldi üldse.
Martini pilk on Liisaga vesteldes endiselt nutitelefonis kinni.
LIISA Mulle nii meeldib see tee.
Martin vaatab auto aknast hajevil välja ning pöörab pilgu tagasi oma telefoni ekraanile.
MARTIN Jep! On jah ilus. Emme palus sul kartuleid saata ja veel mingeid asju. Mul on kuskil kirjas ka.
LIISA Kas ta ise ei saa tulla ja võtta?
MARTIN Ära minu käest küsi. Ma ei saa sellest naisest aru. Ise vingub, kuidas ta linna vihkab, aga ikka saadab mind üksi siia.
LIISA Mul on hea meel, et sa tulid.
Martini telefonist kostub mänguheli, mis teavitab kaotusest. Martin teeb rahulolematu grimassi.
MARTIN (pöörab oma tähelepanu tagasi Liisale) Mida?
Liisa sasib Martini juukseid.
VÄLIVÕTE. KAALI KRAATER – PÄEV
Taevas lendavad linnud. Mõned puuoksad kõiguvad tuules. Vana puutüvi lebab mudas. Vett ümbritsevad üksikud kivid.
SISEVÕTE. KAALI ÄÄRDE PARGITUD AUTOS – PÄEV
Auto on pargitud loodusesse. Liisa valmistub autost väljuma. Martin on endiselt süvenenud oma nutitelefoni ja kirjutab midagi.
LIISA Lähme!
MARTIN Kaks minutit.
LIISA Päriselt?
Martin on liialt süvenenud, et vastata. Liisa annab alla, ta lahkub autost ja jätab Martini üksi.
VÄLIVÕTE. KAALI ILMA KRAATRITA – ÕHTU
Martin läheb keset rohelust mäest alla ja peatub. Ta kissitab silmi, et paremini näha.
MARTIN
Peaagu inimtühi koht, 50 m Martinist eespool seisavad LEENA, 25 ja MIKK 25, mõlemad on heledapäised, nad on sümmeetrilise näokujuga, nende nägu ja hambad on räpased, nad on eelajalooliste inimeste kombel riietatud karusnahkadesse ning kannavad eelajaloolisi esemeid (kivist nuga, sarve, loomakonte jms.) Leena kükitab maas ja nülib jänest. Mikk jälgib teda ja sööb õuna. Nad märkavad Martinit. Leena ja Mikk katkestavad oma tegevuse. Leena tõuseb aeglaselt püsti ning jõllitab Martinit uudsihimu ja üllatusega.

Martin vaatab ringi, et otsida nähtule veel tunnistajaid, ent ta on üksi. Mikk ja Leena on Martini kohalolust huvitunud ning jälgivad teda uurivalt. Taevast kostab tugev summutatud heli, mis Leena ja Miku tähelepanu üles tõmbab. Martin vaatab samuti taeva poole.
Selge taevas, hiline pärastlõuna, õhtueelne aeg.

Martin pöörab pilgu tagasi eelajaloolise paari suunas. Nende silmis peegeldub kosmosest alla langev meteoriit, mis täpselt paari ees maandub. Nad vaatavad Martini poole, naeratavad talle ja sulgevad seejärel silmad.
SISEVÕTE AUTO – PÄEV
Pisike sipelgas jalutab Martini riietel. Martin magab autos, väikesed kõrvaklapid kõrvas. Neist kostab vaikset muusikarütmi. Ta ärkab, kui Liisa vastu auto akent koputab. Poiss vaatab Liisat unisel ja tusasel pilgul.
VÄLIVÕTE. KAALI KRAATER MÄE OTSAS – PÄEV
Martin hoiab nutitelefoni näo ees, tema pilk on ekraanis kinni. Martint ümbritseb kaunis loodus. Ta teeb telefoniga pildi.
Martin paneb telefoni ära ja vaatab uurivalt ringi.
MARTIN Mis sa ütlesidki, mis koht see on?
LIISA Kaali. Kaali kraater.
Martin võtab nutitelefoni ja hakkab kirjutama.
MARTIN (omaette) Ja mis selles siis nii erilist on?
Tema ees on Kaali kraater: väike ümmargune järv, mida ümbritsevad puud. On ilus suvepäev.
Liisal on käes veepudel ja riidest kandekott. Ta möödub Martinist ja liigub otse järve poole.
VÄLIVÕTE. KAALI KRAATER – PÄEV
Liisa jõuab kraatri äärde ja peatub, näol rahulolev naeratus. Ta hingab sügavalt sisse ja välja ning naudib loodust ja värsket õhku. Kraatri ääres jalutavad ringi mõned turistid, nende hulgas
ka OMAR (30).
MARTIN See on siis see koht, kus te saarlased vannis käite, jah?
Liisa naeratab ja vaatab Martinit.
LIISA See on see koht, kuhu me lollid linnapoisid uputame.
MARTIN Tore! Ma annan teada, kui ma mõnda näen.
Nad jalutavad piki järve kallast. Liisa juhatab teed. Ta võtab lonksu oma veepudelist.
LIISA Tegelikult on siin vetteminek keelatud.
Martin peatub ja suunab oma telefoni järve poole. Liisa kõnnib edasi. Kostab pildistamisheli, mis tõmbab Liisa tähelepanu ja ta seisatab. Pärast pildistamist vaatab Martin uurivalt äsja telefoniga jäädvustatud suunas, tema näol on kerge kahtlustav pilk.

Järve vastaskallas (väga sarnane kohaga, kus varem seisis eelajalooline paar, nüüd on nende asemel järv).

Martin järgneb Liisale, kes vaikselt edasi jalutab.

MARTIN Miks vette minna ei tohi?
LIISA Austusest ilmselt.
MARTIN Austusest?
LIISA Mu õde pole sulle vist saarest palju rääkinud…
MARTIN Ta ütleb, et Saaremaa on rahulik koht ja kõik tunnevad üksteist. Kõige mõttetum koht maa peal põhimõtteliselt.
LIISA Nii ütleski?
MARTIN Viimane osa oli minu poolt. (Tunnistab tõrksalt.) Mulle muidu meeldib see koht.
Liisa viskab veepudeli Martinile, kes selle osavalt kinni püüab. Nad naeratavad üksteisele.
VÄLIVÕTE. KAALI KRAATER – PÄEV
Liisa ja Martin on jõudnud järve vastaskaldale. Rohust ulatub väja kaunis valge lilleõis. Martin kükitab selle juurde ning teeb telefoniga pilti. Liisa läheneb talle.
LIISA Mis sa leidsid?
Martin tõuseb püsti ja näitab telefoniekraanilt Liisale oma kunstiteost.
LIISA Väga ilus!
BALAZS (tugeva välismaa aksendiga) Hei!
Liisa ja Martin pööduvad tervitaja poole. Seal seisab BALAZS (27), kena välimusega ja stiilsete tätoveeringutega mees, jalas lühikesed püksid, käes fotoaparaat. Ta läheneb Liisale ja Martinile.
BALAZS Te olete eestlased, eks?
LIISA Jah. Sina ei ole eestlane või?
BALAZS Mu ema on Eestist ja isa Ungarist. Sellest ka see kole aktsent. Kas sa pilti saad teha?
LIISA Muidugi.
Liisa võtab Balazsi fotoaparaadi ja teeb temast Kaali kraatri taustal pilti.
BALAZS Kurat võtaks, 2500 aastat tagasi oli siin ainult tuli. Kujutad ette?
Martin vaatab Balazsile otsa, ise äsja saadud infost üllatunud. Liisa naerab.
LIISA (Ulatab samal ajal Balazsile fotoaparaadi) Ja mõelda, et siin olid inimesed sellel ajal. Täitsa hull!
Balazs vaatab hämmastunlt taevasse.
BALAZS Kujuta ette, et sul on väike hõim, sul pole aimugi kui väike. Ja siis langeb meteoor ja hävitab kõik. Kui uskumatu see oleks?
LIISA Uskumatu ja valus.
Balazs naerab. Martin kuulab vestlust huviga. Seejärel jalutab ta järve poole, samal ajal kui Liisa ja Balazs taustal edasi vestlevad. Martin jääb seisma.
Järve vastaskallas (väga sarnane kohaga, kus varem seisis eelajalooline paar, ent nüüd on seal lisaks ka järv). Väike jänes seisab rohus ja vaatab Martinit ning hüppab siis minema.
Martin tõstab pilgu üles ja jälgib taevast.
SISEVÕTE AUTO – ÕHTU
Liisa ja Martin sõidavad mööda Saaremaa teid. Martin on heas tujus, natuke mõtlik. Äkitselt paistab läbi püksitasku telefoni helendav ekraan: tuli sõnum. Liisa märkab seda.
LIISA Su telefon vist helises.
MARTIN Ma tean.
Nad naeratavad teineteisele. Martin vaatab autoaknast välja ja uudistab loodust. Ta avab akna.
VÄLIVÕTE. UNIVERSUM
Universumi taustal möödub langev täht.

LÕPP

Maaliline koomiksiseeria

Kaks kalurit Ülemiste järvel paadiga. Hiiglaslik tulekera langeb taevast järve ja tekitab hiidlaine, mis uputab kalurid.

Rohelised autokesed (Berlingod) saabuvad järve äärde.

Hiiglaslik metallist robot ulbib veepinnal, see on Ülemiste Vanake. Robot sikutatakse köitega veest välja ja seotakse kinni.

Hulk rohelisi autokesi sõidab mööda öist Tallinna, robot katusel.

Hiiglaslik salajane laboratoorium, kus teadlased robotit uurivad. Robotit piserdatakse hiiglaslikust WD-40 purgist rooste vastu. Tulemused on hämmastavad, robot on meie tehnoloogiatasemest kümnendeid ees. Üks teadlane väidab isegi, et seda robotit saaks kasutada inimkonna hüvanguks.

PAKSUDE PRILLIDEGA MEES jälgib üleval pimedast ja naeratab. Ta käsib teadlastel roboti mälu tühjaks teha.

Peateadlane seda ei luba ja ta lastakse maha.

Pärast protseduuri ärkab robot teadmata, kes ta on või kust ta tuleb.

Robot ja Prillidega Mees suruvad kätt.

Ülemiste silla avamistseremoonia.

JUTUSTAJA (Algusest)
Tähed särasid eriti erksalt tol õhtul, kui üks ere täht taevast alla sadas ja Ülemiste järve maandus. Ei läinud kaua, kui munitsipaaltöötajad järve äärde jõudsid, leides eest hiiglasliku metallist roboti. Nad tõmbasid roboti veest välja ja viisid ta salajasse laboratooriumisse, kus targd teadlased robotit uurisid. Teadlased olid hämmingus: nad polnud kunagi varem näinud tehnoloogiat, mis oleks meie endi omast nii palju ees. Paksude prillidega mees vaatas robotit ülevalt ja andis käsu tema mälu kustutada. Kui robot ärkas, ei teadnud ta ei seda, kes ta on või kust ta pärit on. Talle öeldi vaid seda, et ta on siin planeedil erilise ülesandega ja teda ootavad ees suured teod.

SISEVÕTE. LINNAVALITSUS – LÕUNA

Telefon heliseb pisikesel töölaual, mille taga istub Ülemiste Vanake ja täidab pabereid. Tal on seljas lühikeste käistega triiksärk, kaelas lips ja jalas viigipüksid. Vanake vastab telefonile.

ÜLEMISTE VANAKE (roboti häälega, submissiivne)
Tallinna Linnavalitsus, Ülemiste Vanake kuuleb!

HELISTAJA (ebalev)
Jah, halloo? … et leidsin just parkimistrahvi klaasi küljest, aga see trahv on täiesti alusetu.

ÜLEMISTE VANAKE
Ja kuidas on Teie auto number?

HELISTAJA
417 TBZ

ÜLEMISTE VANAKE
Üks hetk palun!

Vanake tõstab telefoni korraks eemale ja tardub. Kuuleme VANA MODEMI häält.

ÜLEMISTE VANAKE
Vabandust! Paistab, et teie parkimine lõppes tund aega tagasi.

Vanakese laua juurde tuleb veetlev naine paberihunnikuga.

NAINE
Tsau, kas ma võiksin korraks …

ÜLEMISTE VANAKE (rabistades)
Jajjaja, muidugi.

Naine võtab Vanakese käe ja laseb läbi selle pabereid prügikorvi (talle on paberihunt sisse ehitatud).

HELISTAJA (vihane)
Aga mu kell oli seatud kahele tunnile!

ÜLEMISTE VANAKE
Härra, härra, te peate rahunema! Ma ühendan teid munitsipaalpolitsei osakonnaga, nemad saavad Teid edasi aidata.

HELISTAJA
Ära pane toru ära, sa kuradi …

JÄRSK LÕIGE:

SISEVÕTE. PIHITUBA – LÕUNA

Ülemiste Vanake istub kaamera ees ja räägib oma tööülesannetest linnavalitsuses.

ÜLEMISTE VANAKE
Noo … igapäevaselt vastan telefonidele, suhtlen linnarahvaga, vastan nende küsimustele ja proovin nende probleeme lahendada, mida on üllatavalt palju. Aga muidugi on ka kontorivabu päevi, kus saab värske õhu käes olla. Need on mu lemmikud.

JÄRSK LÕIGE:

VÄLIVÕTE. BUSSIPEATUS – PÄEV

Mupo roheline buss seisab peatuse varjus, kontrolörid kontrollivad bussis pileteid. Ülemiste Vanake laseb rohelisi kaarte läbi suu, et kontrollida, kas need on valideeritud.

MUPO MEES
Tervist, härra, Teie pilet palun!

Mupo mees kontrollib mehe piletit ja ulatab selle siis tagasi.

MUPO MEES
Suur aitäh, head päeva!

Liigub järgmise reisija juurde.

MUPO MEES
Tere! Teie sõidupilet palun!

Mupo naine leidis ühe poisi, kel pole piletit ja noomib teda.

MUPO NAINE
Kas vanemad teavad, et sa ilma piletita sõidad?

POISS (arglikult)
Ei tea …

MUPO NAINE
Kas sa tead kui palju trahv on piletita sõidu eest?

POISS (arglikult)
Ei.

Naine kutsub oma kaastöötajaid.

MUPO NAINE (üle bussi)
Tulge siia, siin on üks piletita sõitja!

Mupo mees on väga rõõmus.

MUPO MEES
Oi, väga hea, väga hea, päev päästetud! Ole sa tänatud! Noh, poja!

MUPO NAINE
Lähme nüüd, tule kaasa!

Kõik neli liiguvad bussist välja. Poiss pistab jooksu ja Mupo töötajad tormavad talle järele. Ülemiste Vanake jääb rahulikuks, sirutab käe põgeneja suunas välja ja tulistab poisi pihta elektrilise impulsi, poiss tuhastub. (Mitte keegi ei tee sellest väljagi.)

SISEVÕTE. PIHITUBA – LÕUNA

INTERVJUEERIJA (kaamera tagant)
Kirjelda oma töökaaslasi!

ÜLEMISTE VANAKE
Nad on toredad. Eks see ole nagu kontorielu ikka, et vabal ajal teeme nalja koridoris ja.
JÄRSK LÕIGE:

SISEVÕTE. LINNAVALITSUS – LÕUNA

Ülemiste Vanake seisab veemasina kõrval, särk üleval, kõik töötajad on rivis, et tema kõhust kohvi võtta (Vanakesel on kohvimasin sisse ehitatud).

SISEVÕTE. PIHITUBA – LÕUNA

ÜLEMISTE VANAKE
.. tööajal vaatame slaide, nagu ikka.

JÄRSK LÕIGE:

SISEVÕTE. PIHITUBA – LÕUNA

Suur koosolekuruum, kus juhataja näitab seina peale slaide ja töötajad vaatavad ning noogutavad. Ülemiste Vanake seisab laua peal ja projekteerib oma silmadega slaidiesitlust seinale. Koosolek saab läbi ja kõik lähevad rõõmsalt lõunale. Vanake jääb lauale seisma.

SISEVÕTE. PIHITUBA – LÕUNA

INTERVJUEERIJA (kaamera tagant)
Ma ei taha nüüd midagi halvasti öelda, aga kas teile ei tundu, et te ei saavuta siin oma täit potentsiaali?

ÜLEMISTE VANAKE (kergelt segaduses)
Ma ei saa päris täpselt aru, mida te mõtlete.

Näeme üht rumalat töötajat keset intervjuud Vanakese kõhust kohvi võtmas,

RUMAL TÜDRUK
Kas ma olen kaadris?

SISEVÕTE. KORIDOR – ÕHTU

Vanake hakkab kontorist lahkuma, kui näeb, et köögiuks on lahti ja rühm töötajaid laulab oma kolleegile sünnipäevalaulu. Laual on tort ja küünlad põlevad. Vanake seisab ukse peale ja laseb kõlaritest sünnipäevalaulu. Kõik on rõõmsad ja juubeldavad.

ÜLEMISTE VANAKE
5.1?

Vanake lülitab sätted ümber surround’i peale, aga muusika muutub liiga kõvaks ja ta ei suuda seda enam vaiksemaks keerata. Kõik hoiavad kõrvu kinni. PIINLIK VAIKUS. Kõik on üpris pahased. Üks neiu astub ukse poole ja paneb selle Vanakese nina ees kinni.

Robot on päris kurb ja lahkub, Intervjueerija astub kaamera ette ja ütleb, et pole enam vaja toimuvat salvestada.

JÄRSK LÕIGE:

VÄLIVÕTE. TRAMMIPEATUS – ÕHTU

Vanake seisab tavainimeste seas keset trammipeatust, keegi ei pane tähele, et ta on metallist robot.

SISEVÕTE. TRAMM – ÕHTU

Vanake istub trammi tagaotsas, pea vastu akent ja mõtleb omaette. Tarmmis on väga vähe rahvast. Üks vanem naisterahavas seisab roboti kõrval ja vaatab teda pahaselt. Vanake loovutab oma koha ja seisab trammi tagaosas püsti.

JÄRSK LÕIGE:

VÄLIVÕTE. KESKLINN – ÕHTU

Ülemiste Vanake longib mööda linna, keegi ei tee temast välja. Ta peatub ja vaatab üles taeva poole. Taevas on sama ere ja pakatab tähtedest, kui tol ööl, mil ta siia ilma saabus.

SISEVÕTE. KATUSEKORTER – ÖÖ

Vanake saabub oma avatud plaaniga tühja korterisse, millel on suurtest akendest ilus vaade linnale. Ta seisab akna juures ja vaatab välja.

Ta ohkab, tõmbab tagumikust välja voolujuhtme ja paneb selle seina. Seejärel ronib ta ainukesesse esemesse terves tühjas korteris, riidekappi ja sulgeb ukse, juhe jääb uste vahelt välja.

Kaamera liigub vaikselt välja ja pilt muutub maaliks nagu alguses.

LÕPP