Tosin küsimust Eesti kohta et
et

“Tosin küsimust Eesti kohta” on Balti Filmi- ja Meediakooli ning Eesti Instituudi ühisprojekt.

Tutvustame Eestit ja eestlasi läbi küsimustest inspireeritud vastuste, lühifilmide, töölehtede ning blogi.

Kas Eestis elavad jääkarud?

Vaata filmi "Kas Eestis elavad jääkarud?"

 

Eesti asub küll Põhja-Euroopas, ent lähimad jääkarud elavad siit veel enam kui paar tuhat kilomeetrit põhja pool.

57° ja 59° põhjalaiuse vahel paikneva Eestiga samadel laiuskraadidel asuvad Kesk Rootsi, Lõuna Norra ja Šotimaa põhjatipp. Ida suunas läbib Eesti keskmine laiuskraad Uurali mäestiku keskosa ja Siberi ning läheb üle Beringi väina Lõuna Alaskasse ja Põhja-Kanadasse.

Eestiga samal pikkuskraadil on Saamimaa, Soome, Balkani poolsaar, Liibüa kõrb, Ida Kongo ja Lõuna Aafrika Kapimaa provintsid.

Eesti põhjamaise asukoha tõttu on siin erinevus aastaaegade ning valge ja pimeda perioodi vahel suur. Kui lühim talvepäev kestab vaevalt kuus tundi, siis pikima suvepäeva kestus ületab 18 tundi. Suvine hämarik lühendab pimedat aega veelgi, nii et lõunamaalastel võib Eestis mai algusest juuli lõpuni uinumisega tõsiseid raskusi olla.

Suvine Pärnu rand.

Foto: Urmas Luik

Pärnu laht veebruaris.

Foto: Ants Liigus

Eesti ilmastikku mõjutab põhiliselt meri. Tänu meid põhjas, läänes ja edelas ümbritsevale Läänemerele ning Atlandi ookeani lähedusele on siinne ilmastik tunduvalt pehmem kui idapoolsetes kontinentaalsetes piirkondades. Pärast põllumajanduse teket hilisel kiviajal muutis mõõdukas kliima Eesti mitmeks sajandiks maailma kõige põhjapoolsemaks teraviljakasvatuspiirkonnaks.

Hoolimata naljameeste kinnitusest, et Eesti suvi on vaid kolm kuud viletsat suusailma, hindab enamik eestlastest nelja aastaaja selget eristumist väga kõrgelt. Ja õigusega! Harilikul Eesti suvepäeval on sooja 20°C ringis, aga haruldased pole ka nädalased kuumalained, mil õhusoe ületab 30° C. Sama kehtib talve kohta: kui päevased temperatuurid jäävad keskmisel talvel –2° kuni –5°C piiresse, pole ka –25°kraadised pakased sugugi ebatavalised.

Eestis tuleb ette ka püsiva lumekatteta talvi, ent tavaliselt katab suuremat osa Mandri-Eestist detsembri lõpust märtsi alguseni valge vaip. Karmimatel talvedel jäävad mitmed Eesti saared jäävangi ning neile pääseb mööda jääteid, mis viivad üle samade väinade, kus suvel ujutakse. Juulis ja augustis on vesi madalates merelahtedes mõnusalt soe, tihti üle 25°C.

Sademete hulk Eestis sõltub eelkõige Atlandilt saabuvatest tsüklonitest. Kuna tuuled puhuvad siin peamiselt läänest ja kagust, tähistab paljudes eesti murretes neid ilmakaari sõna vesikaar, mis tähendab tegelikult „vihma suund”. Otse ookeanilt puhuvate tuulte eest varjab Eestit Skandinaavia mäestik, tänu sellele on äärmuslikud ilmanähtused harvad: viimased orkaani mõõtu tormid räsisid Eestit 1969. ja 2005. aastal.

2/12 Kas Eestis elavad jääkarud?

SISSEHAJUMINE:

VÄLIVÕTE – LIISI MAJAESINE – VARAHOMMIK

KASSU (8, seljas kollane särk, mille peal on eest lahtine pusa, jalas teksapüksid ja kummikud) viskab väikesi kive Liisi toa akna pihta. On kuulda, et MÕNI KIVI LENDAB VASTU AKENT, MÕNI LENDAB MÖÖDA. LIIS (8, naabritüdruk, seljas suvisem kleit, mille peal on pusa) tuleb aknale, teeb selle lahti ja näitab, et Kassu tasa oleks, lehvitab ja siis kaob.

VÄLIVÕTE – METSATUKA ÄÄRES – HOMMIK

Liis ja Kassu jooksevad aida ja kasvuhoone vahelt põllule. Lapsed jooksevad päikeseloojangus üle põllu metsa poole. Liisil on seljakott seljas.

LÕIGE:

VÄLIVÕTE – METSAS – HOMMIK

Kassu on roninud kõrgemale, toetub kindlalt puu najale ning vaatab binokliga ringi. Liis hoiab Kassut suure vaevaga üleval ja väriseb pingutusest.

LÕIGE:

VÄLIVÕTE – METSAS – HOMMIK

Kassu ja Liis kõnnivad mööda metsa. Nad vaatavad ettepoole, kuid samas ka üles puulatvadesse. Nad jõuavad kohta, kus paistab see, mida nad otsivad. Kassu näitab ühe puuladva poole. Nad jõuavad puuni, millele on naelutatud laudadest redel ja selle teise astme külge on löödud silt “TATTIDELE KEELATUD”. Redel viib puu latva, kus asub käsitsi ehitatud onn, mis õõtsub tuule käes. Kassu ja Liis hakkavad mööda redelit puu otsa ronima, Kassu ees ja Liis järel.

Sisevõte – onni sees – hommik
Kassu on sisenenud onni ning aitab ka Liisi sisse.
Nad vaatavad üksteistele otsa ning hakkavad onni uurima. Onnis on tühjad krõpsupakid, limonaadipudelid, vana padi ja tekk, kaltsud, mõned puutükid, haamer ja naelad, nöörijupid, vildikad, pliiatsid, raamatud. Seal on ka vana taskulamp ja ranits. Seinale on kinnitatud tuhmunud paberid, millele on käsitsi peale joonistatud suured jalajäljed ja metsa salajane kaart, kuhu on tehtud mõned märkmed. Kassu osutab kaardil kohale, kus on onn.

KASSU:
Kui me oleme siin,

Kassu osutab kohale kus on punane rist.

KASSU (jätkub):
Siis mis siin on?

Liis paneb just vana taskulambi põlema, ta leiab vanu pilte ja seina pealt jääkarupostri.

LIIS (sosinal):
Jääkaru

Kassu ja Liis vaatavad üksteistele üllatunult otsa ning vaatavad uuesti kaarti.

LÕIGE:

VÄLIVÕTE – METSAS – HOMMIK

Kassu on maha jõudnud ja hoiab kaarti enda ees, Liis jõuab temani. Nad vaatavad kaarti ja otsivad pilkudega õiget suunda.

LÕIGE:

VÄLIVÕTE – METSAS – HOMMIK

Liis ja Kassu jooksevad mööda metsa, nad jõuavad kohani, kus tee hargneb ja jooksevad algul eri suunas, kuid viimasel hetkel muudab Liis suunda ning järgneb Kassule.

LÕIGE:

VÄLIVÕTE – VEEÄÄRES – HOMMIK

Liis ja Kassu ületavad väikest oja.

Lõige:
VÄLIVÕTE – METSAS – HOMMIK

Lapsed kõnnivad mahakukkunud puu alt läbi. Nad jooksevad kuni Kassu jääb järsult seisma. Kassu leiab maast suure jalajälje. Ta võtab ranitsast joonlaua ning mõõdab jälge, Liis aitab teda. Lapsed avastavad õige suuna ja hakkavad jälle jooksma.

LÕIGE:

VÄLIVÕTE – METSAS – HOMMIK

Kassu pissib vastu puud, tema kõrval on suur põõsas, mille tagant tõuseb püsti Liis, kes tõmbab punased sukad üles ja kleidi sirgu.
VÄLIVÕTE – METSAS – HOMMIK

Lapsed on kõhuli künkal. Kassu vaatab metsa läbi binokli, Liis on teinud kätest binokli ja vaatab ka. Kassu vaatab Liisi poole ning pakub talle oma binoklit, nad vahetavad. Liis näeb nüüd palju lähemale ning märkab valget inimesesuurust olendit metsa vahel liikumas. Liis vaatab ehmunult Kassu poole, kes ei näinud midagi kahtlast.

LÕIGE:

VÄLIVÕTE – METSAS – HOMMIK

Nad jooksevad kohani kus Liis olendit nägi. Nad leiavad puu küjest valget karva. Kassu võtab taskust suurendusklaasi ning vaatab karva ja näitab seda ka Liisile. Kassu võtab välja binokli ning uurib ümbrust. Ta näeb kaugustes suuri sarvi, mille juures on metsamaja ning sedasama valget olendit, kes majja siseneb.

VÄLIVÕTE – METSAMAJA ÜMBRUSES – HOMMIK

Metsamaja aia sissepääsu juures on suur postkast, mille sees on tohutult palju kirju, mõned on ka maha kukkunud. Kassu ja Liis hiilivad mööda maja seina aknani. Nad proovivad aknast sisse vaadata, ent ei näe midagi. Nad liiguvad välisukse juurde ja avavad selle, kostub UKSEKRIGIN, KELLUKESE HÄÄL ja nad sisenevad.

SISEVÕTE – METSAMAJAS – HOMMIK

Liis ja Kassu hiilivad majas ringi. Liis on hirmul.

KASSU (sosinal, Liisile):
Tsss!

Liis võtab Kassu käest kinni. Nad jõuavad köögini, mööduvad peeglist, kuid ei näe, et keegi liigub teises toas. Lapsed kõnnivad majas ringi, uurivad kapipealseid ja seinu. Olevus trükib kirjamasinal kirja, kostub trükkimise helisid. Lapsed sisenevad tuppa, kus inimesesarnane olend istub. Liis vaatab suurte silmadega ja hirmunult tema poole. Nad on peaaegu meetri kaugusel.

LIIS (sosinal):
Jääkaru

Äkitselt keerab olend ringi ja näeme, et see on tegelikult JÕULUVANA. Jõuluvana MÖIRGAB valjult, et lapsi hirmutada. Kassu ja Liis hakkavad täiest kõrist karjuma ja jooksevad kiiruga minema. Jõuluvana muheleb ning on väga rahulolev.

VÄLJAHAJUMINE: