Tosin küsimust Eesti kohta et
et

“Tosin küsimust Eesti kohta” on Balti Filmi- ja Meediakooli ning Eesti Instituudi ühisprojekt.

Tutvustame Eestit ja eestlasi läbi küsimustest inspireeritud vastuste, lühifilmide, töölehtede ning blogi.

Kas eestlased üldse räägivad?

Vaata filmi "Oleme pilves"

 

Jah, räägivad ikka, mõnikord ka siis, kui vaikivad.

Eestlase iseloomu on vorminud nii kodumaa loodus kui ajalugu. Pikad ja pimedad talved on ühelt poolt teinud eestlased morniks, kinniseks ja sõnaahtraks, aga teisalt on see pikk ja üksluine tubaste tööde aeg jätnud ruumi nii enesevaatlusele kui helgele loomelennule.

Eesti rahvapärimus aitab sageli mõista ka linnastunud tänapäevaeestlase väärtushinnanguid. Näiteks ei saa eesti muinasjuttude peategelasest eales kuningat ega torma ta ka mõõka viibutades lohedega võitlema. Pigem loodab ta oma nutikusele ja kiirele taibule ning on valmis maailma asjade üle ükskõik kellega aru pidama ja lõpuks vestluskaaslasel muhedalt naha üle kõrvade tõmbama.

Eneseiroonia ja pigem ratsionaalne kui romantiline meelelaad ning skeptiline loomus on loonud pildi eestlastest kui põikpäisest ja enesesse sulgunud rahvast. Eestlased ei salli tõepoolest kõrvalisi õpetusi ja on kindlad, et oma nõu on parim. Argiolukordades võib eestlane oma õigusi kaitsta päris ootamatult: trotsliku vaikimisega. Vanasõnagi ütleb: rääkimine – hõbe, vaikimine – kuld.

Talviti mornivõitu eestlased sulavad suve saabudes: kutsuvad sõpru külla, kohtuvad uute inimestega ja suisa naeratavad.

Foto: Annika Haas, Eesti Päevaleht

Koos lõunasse!

Foto: Tanel Laan

Võõrsilt tulnul tasuks tähele panna, et inimsuhetes üritavad eestlased vältida sentimentaalsust. Asjad, mis mujal tihti otse välja öeldakse, ei tule siin jutuks enne, kui asjaosalised üksteist läbi ja lõhki tunnevad. Eestlaste jaoks sotsiaalne positsioon eriti oluline pole, seega ei mõista nad ka hinnata komplimente ja niisama juttu – ei esitaja ega kuulajana. Võimalik, et see on seotud ka sügava veendumusega, et autoriteetide üle võib ja isegi tuleb nalja heita.

Eestlaste nagu teistegi väikerahvaste eneseteadvus on tugevalt seotud keelega. Hingest tulevad sügava tähendusega emakeelsed sõnad pole raisata. Need on eestlasele justkui salarelv, millega kaitsta oma unistusi ja tegemisi. Pole ka imestada: kui eesti kirjakeel hakkas kuju võtma 16. sajandil luterliku reformatsiooni käigus, siis suuline pärimus ulatub mitme tuhande aasta taha ja selle keskmes on erilise rütmiga kordustel põhinev regilaul.

Eesti keel koos soome, ungari, saami ja mitmete teistega keeltega kuulub soome-ugri keelkonda, mille kõnelejad on elanud Euroopa selles nurgas inimasustuse tekkest alates.

Grammatikalt on eesti keel üsna eripärane: nimisõna 14 käänet ning artikli, soo ja tuleviku puudumine on vaid mõned joontest, mis eristavad seda siin maailmajaos enim levinud indoeuroopa keeltest. Eripärasus on aga kindlasti ka üks peamisi põhjusi, mis on aidanud eesti keelel püsida ja areneda tänapäevaseks kultuurkeeleks ning üheks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

Eesti keelt valdab Eestis kokku umbes 1,1 miljonit inimest, emakeelena räägib seda ligikaudu 920 000. 19. ja 20. sajandi vabatahtlikud ja sunniviisilised väljaränded on kujundanud suuri eestlaste kogukondi Rootsis, Soomes, Kanadas, USAs, Venemaal, Saksamaal ja mujal. Tänapäeval sobib eestlaste ettevõtlikkust taas iseloomustama Ernest Hemingway tõdemus: “Ükski korralik lõunavete jahisadam pole täielik vähemalt kahe päevitunud ja soolastest meretuultest pleekinud peaga eestlaseta.”

8/12 Kas eestlased üldse räägivad?

SISEVÕTE. ARVUTIEKRAAN – PÄEV
Ekraanile ilmub piirjoontega kolmnurkne PLAY-märk. Kolmnurk vajub sisse, justkui nähtamatu jõud vajutaks seda. On kuulda tasast klikki. Ekraani allosas hakkab hall ristkülik vasakult paremale muutuma järjest punasemaks. Ristküliku punaseks muutumisega samas rütmis hakkab ekraan täituma suurte ruutudega, mis lähevad kiirelt järjest tihedamaks ja väiksemaks. Neist joonistub välja valge ruum, milles seisab BLOND MEES – JUHATAJA (25), valges ülikonnas.
SISEVÕTE. VALGE RUUM – PÄEV

JUHATAJA seisab ning noogutab tervituseks. Ta vasakul õlal on veel veidi digitaalseid ruudukesi, mis ta minema pühib. Need kaovad.

JUHATAJA
Väga meeldiv on meie suures Eestis näha just teid. Tulge minuga kaasa, mul on teile üht-teist näidata.
JUHATAJA hakkab vaikselt kõndima, kuid räägib edasi.
JUHATAJA
Teeme ühe asja kohe selgeks. Te peate unustama senise, kõik, millega te harjunud olete. Me ei ole lihtne rahvus ja sama käib ka meie maailmavaate ning elukommete kohta. Nimelt oleme saavutanud tehnoloogilise singulaaruse, kuid sellise vahega, et meie kontrollime seda.
Juhataja jääb seisma ning ajab käed üdini valges ja puhtas ruumis laiali.
JUHATAJA
Me teeme siin kõike juhtmeteta. Ühendus inimeste vahel liidab meid rahvaks.

JUHATAJA tõstab käed sõrmseongusse ning osutab seejärel sõrmega enda kõrvale õhku ja ükshaaval, JUHATAJA tekstiga sünkroonis, ilmuvad ruudukesed, mis täituvad piltidega perekonnast, linnast – läbilõige kogu Eesti riigist –viimasena ilmub ruuduke Toompea pildiga.

JUHATAJA
Igapäevaelu, ühiskond, infrastruktuur ja isegi riigivalitsemise arhailine vorm on igaveseks ümber sündinud. Ühesõnaga kõik! Õige pea kavatseme hakata ka elektrit edastama läbi õhu.

JUHATAJA hakkab uuesti kõndima, kuid komistab suure hunniku võrgukaabli otsa. Ta on olukorrast üllatunud, kuid proovib sellest hoolimata hetke päästa.

JUHATAJA
Eks meil ole veel arenguruumi. (veidi muheledes)

Juhataja hakkab taas kõndima. Ta jõuab esimese laua juurde, kus einestavad valgesse riietatud MEES ja NAINE. Mõlemal on ees tahvelarvuti. Nende pilgud on suunatud helendava ekraani poole.

JUHATAJA
Välja minnes on kindlasti vaja kaasa võtta ühendusseade, mille vahendusel saab suhelda ümbritseva maailma ning tihti ka kaaslastega, kellega koos väljas viibitakse. Iga hinna eest tuleb aga vältida silmsidet! Miks? Sellepärast, et see on väljakutse ja võib viidata vägivaldsetele kavatsustele. Olla ühenduses tähendab olla turvaline.
JUHATAJA kõnnib eemale ning MEES ja NAINE, kes laua ääres istuvad, hakkavad väga temperamentselt teineteise peale karjuma, kuid häält kuulda ei ole. NAINE võtab laualt klaasi punast veini ja viskab selle MEHE poole. Aeg jääks justkui seisma. Vedelik MEHE ja NAISE vahel jääb õhku rippuma. JUHATAJA ilmub taas vaatevälja.
JUHATAJA
Sellist vaatepilti te Eestis ei koge.
JUHATAJA vajutab TAB-klahvi ning paarike hakkab automaatselt oma helendavat ekraani vaatama, justkui vahepeal poleks midagi juhtunud.
JUHATAJA
Inter-Eestis puudub vägivald, on vaid ühendus kõigi ja kõigega.
JUHATAJA kõnnib läbi MEHE ja NAISE, nagu neid ei olekski seal tegelikult kunagi olnud.
JUHATAJA
Inter-Eesti põhiseaduse kohaselt on igal inimesel õigus ülikiirele ühendusele. Allalaadimiskiirus peab olema vähemalt 1 Gb/s, üleslaadimine ei tohi jääda alla poole Gb. Kui teie ühenduskiirus peaks olema sellest väiksem, tuleb viivitamatult teavitada teenusepakkujat inimõiguste rikkumisest.
JUHATAJA selja taga hakkab tossama pikk valguskaabel, kuid ta ei pööra sellele tähelepanu.
JUHATAJA
Kui ühendus peaks ühel hetkel katkema – te ei taha teada… (muheleb)
JUHATAJA kõnnib taas edasi, ta käes on kolm rahapakki.
JUHATAJA
Sularaha on minevik. Paljud eestlased isegi ei mäleta enam selle tähendust. Sularaha võib kohata veel vaid muuseumites ning mõningates kodudes, kus see on sisekujundusliku elemendina ära raamitud ning seinale riputatud.
JUHATAJA viskab rahapakid oma selja taha laiali. Raha kukub aeglaselt maha ning haihtub digitaalselt.
JUHATAJA
Isegi kerjused aktsepteerivad vaid pangakaarte.
JUHATAJA hakkab taas kõndima.
JUHATAJA
Kui rahaülekanded ühest pangast teise võtavad aega enam kui paar minutit, tuleb ühenduda oma teenusepakkujaga. Viivituse põhjuseks võib olla asjaolu, et pangad ei kuulu eestlastele ning selleks, et raha jõuaks teie soovitud sihtpunkti, peab ta käima ära maailma teises otsas. Küll see välismaailm ka järele jõuab! Kui jõuab.
JUHATAJA hakkab taas kõndima.
JUHATAJA
Läbi ühenduse käib kogu omavaheline suhtlus. Kui teie ühendussoovile ei ole vastatud enam kui kolme tunni jooksul, on õigus esitada politseile päring inimese asukoha kindlakstegemiseks. Inimese tuvastamiseks on…
Järsku jääb pilt poole lause pealt seisma.
SISEVÕTE. LENNUJAAM – TOLL – PÄEV
Tahvelarvuti ekraan koos sõrmega, mis on just pildi peatanud. KESKEALINE JAAPANI TURIST (35) seisab NAISSOOST TOLLITÖÖTAJA ees (30). JAAPANI TURIST hoiab oma käes tahvelarvutit, millel ta just videot vaatas. Ta näib segaduses.
JAAPANI TURIST
Do I have to watch it till the end? (Kas ma pean selle lõpuni vaatama?)
TOLLITÖÖTAJA
Yes, you will not get to Estonia if you haven’t. (Jah, te ei pääse muidu riiki.)
JAAPANI TURIST
But I know this already, we also have Interne… (Aga ma tean seda juba. Meil on ka Interne…)
TOLLITÖÖTAJA peatab ta poole lause pealt.
TOLLITÖÖTAJA
Please, take a seat and watch it till the end.
(Palun võtke seal istet ning vaadake video lõpuni.)

JAAPANI TURIST istub kõrval asuvale toolile. Tema järel astub TOLLITÖÖTAJA ette PRANTSUSE NOORMEES (22).
TOLLITÖÖTAJA
Purpose of visit?(reisi eesmärk?)
PRANTSUSE NOORMEES
I have come here to study.(Ma tulin siia õppima.)
TOLLITÖÖTAJA
Thats nice. Are you holding any forbidden items? (Küll on tore. On Teil kaasas keelatud esemeid?)
TOLLITÖÖTAJA suunab noormehe tähelepanu suurele punasele sildile, kus on kirjas keelatud esemed: paber ja pliiats, sularaha, vanamoodne nuppude ja antenniga mobiiltelefon, ümbrik, kõvade kaantega raamat, pass.
PRANTSUSE NOORMEES hakkab asju kotist välja võtma. Ta asetab enda ette lindile suure raamatu, CD plaadi, postkaardi.
PRANTSUSE NOORMEES
This too? (See ka?)
TOLLITÖÖTAJA jääb teda pikalt vaatama nagu vastus oleks ilmselge. PRANTSUSE NOORMEES jätkab asjade kotist välja võtmist. Ta asetab lindile vanamoodsa mobiiltelefoni ning kallutab koti sularahast tühjaks.
TOLLITÖÖTAJA
There is no need for these things any more.(Teil ei lähe neid enam vaja.)
TOLLITÖÖTAJA võtab suurest hunnikust tahvelarvuti ja ulatab selle PRANTSUSE NOORMEHELE ning annab talle ka ID-kaardi ning kaardilugeja.
TOLLITÖÖTAJA
These are the only things you are going to need. (See on kõik, mida te vajate.)
PRANTSUSE NOORMEES tänab TOLLITÖÖTAJAT viisakalt ning istub JAAPANI TURISTI kõrvale. Ta hakkab tahvelarvutist videot vaatama.

SISEVÕTE. ARVUTIEKRAAN – PÄEV
Ekraanile ilmub piirjoontega kolmnurkne PLAY-märk. Kolmnurk vajub sisse nagu nähtamatu jõud vajutaks seda. On kuulda tasast klikki. Ekraani allosas hakkab hall ristkülik vasakult paremale muutuma järjest punasemaks. Ristküliku punaseks muutumisega samas rütmis hakkab ekraan täituma suurte ruutudega, mis lähevad kiirelt järjest tihedamaks ja väiksemaks. Neist joonistub välja valge ruum, milles seisab BLOND MEES – JUHATAJA (25), valges ülikonnas.
SISEVÕTE. VALGE RUUM – PÄEV

JUHATAJA seisab ning noogutab tervituseks. Ta vasakul õlal on veel veidi digitaalseid ruudukesi, mis ta minema pühib. Need kaovad.

JUHATAJA
Väga meeldiv on meie suures Eestis näha just teid. Tulge minuga kaasa, mul on teile üht-teist näidata.
JUHATAJA hakkab vaikselt kõndima, kuid räägib edasi.
JUHATAJA
Teeme ühe asja kohe selgeks. Te peate unustama senise, kõik, millega te harjunud olete. Me ei ole lihtne rahvus…
SISEVÕTE. LENNUJAAM – TOLL – PÄEV
TOLLITÖÖTAJA väntab käsitsi linti, millele PRANTSUSE NOORMEES on oma asjad pannud. Juhataja hääl kõlab edasi.
JUHATAJA
…ja sama käib ka meie maailmavaate ning elukommete kohta. Nimelt oleme saavutanud tehnoloogilise singulaaruse…
SISEVÕTE. VALGE RUUM – PÄEV
JUHATAJA
…kuid sellise vahega, et meie kontrollime seda.

LÕPP