Tosin küsimust Eesti kohta et
et

“Tosin küsimust Eesti kohta” on Balti Filmi- ja Meediakooli ning Eesti Instituudi ühisprojekt.

Tutvustame Eestit ja eestlasi läbi küsimustest inspireeritud vastuste, lühifilmide, töölehtede ning blogi.

Kas eestlastel on oma kuningas?

Vaata filmi "Eesti kuningas"

 

Minevikus on Eesti või selle osad olnud küll Taani, küll Rootsi ja Poola kuningate ning Vene tsaaride võimu all, kuid iseseisvuse väljakuulutamisega 1918. aastal sai Eestist vabariik.

Eestlastel pole kunagi olnud oma soost kuningat, ent ometi on Eestil kuninglikku päritolu riigivapp. Kolme lõvi motiiv pärineb 13. sajandist, mil Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale oma vapi. Võõra monarhia algupära heraldika kasutamisele on küll esitatud vastuväiteid ning tehtud ettepanekuid lisada kilbile ka Lõuna-Eesti ajaloolist vappi ehtinud greif, ent kolm lõvi kinnitati 1925. aastal siiski Eesti riigivapiks.

Eesti sinimustvalge rahvuslipp pärineb 19. sajandist. Tartu ülikoolis õppivad eestlastest tudengid valisid sini-must-valge trikoloori oma üliõpilasseltsi lipuvärvideks, ent peagi võttis selle omaks enamik eestlastest ning 20. sajandi alguseks oli sellest kujunenud rahvuslik sümbol.

Kolm sinist lõvi, passant guardant, Eesti riigivapi kuldsel kilbil.

Eesti trikoloor on väheseid algupärasel kujul säilinud rahvuslippe kogu maailmas.

Foto: Sven Arbet

Paljud noored perekonnad on elama asunud kiiresti kasvavasse Viimsi valda.

Foto: Eesti Instituut

Peipsi järves asuv Piirissaar on tuntud kala ja sibulate poolest.

Foto: Erik Prozes

Eesti riigikorraldus hakkas kujunema I maailmasõja järel ning sai kinnituse 1920. aastal vabadussõja ajal vastu võetud põhiseadusega, mis andis ulatusliku võimu parlamendile. Eesti riiklus katkestati vägivaldselt 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooniga ja taastati 1991. aastal de jure järjepidevuse alusel.

Parlamentaarsetele demokraatiatele iseloomulikult on Eesti riigikorralduses seadusandlik ja täidesaatev võimuharu tihedalt lõimunud. Eesti kodanikud valivad iga nelja aasta tagant 101liikmelise ühekojalise parlamendi Riigikogu, mis kehtestab seadusi ja makse ning kinnitab riigieelarve. Valitsus eesotsas peaministriga kui kõrgeim täidesaatva võimu kandja juhib riigi sise- ja välispoliitikat ning valitsusasutuste tööd.

Eesti riigipea on president, kes täidab peamiselt esindusrolli nagu Euroopa konstitutsioonilised monarhid ja erineb seega näiteks USA või Prantsuse riigipeast.

Rahvast lähimalt puudutavate küsimuste lahendamisega tegelevad kord nelja aasta jooksul valitavad linna ja vallavolikogud. Kohalikel valimistel võivad osaleda kõik vähemalt 18aastased Eesti püsielanikud.

Kohalike omavalitsusüksuste rahvaarv kõigub väga suurtes piirides, ulatudes Piirissaare veidi enam kui 100 püsiasukast kuni de facto Tallinna äärelinnaks oleva Viimsi valla 17 000 elanikuni.

5/12 Kas eestlastel on oma kuningas?

ALGUS
SISEVÕTE. KÕRTS – PÄEV

Keskaegses kõrtsis istuvad mõned pahaendelise välimusega külastajad. Pubi on ruumikas, aga üpris pime, valgust annavad vaid tõrvikud seintel ja praksuv kamin. Vahetatakse paar tasast sõna, rüübatakse õlut, keegi kõkutab madala häälega naerda. Leti taga seisab suurt kasvu umbes 45aastane tüsedavõitu KÕRTSMIK, ees räpane linasest riidest põll, ja puhastab lapiga õllekruuse.

Järsku avaneb valju KRIGINAGA kõrtsi uks ja sisse astub RÄNDUR. Kõik jäävad vait ja vaatavad tema poole. Rändur on umbes 30aastane tugeva kehaehitusega mees, kes kannab tumedat hõlsti, mille kapuuts varjab enamiku tema näost. Relvi näha ei ole, üle tema õla ripub nahast rihmaga PAUN. Rändur vaatab uuriva pilguga ringi ja astub siis kindlal kiirel sammul kõrtsileti poole.

Kõrtsmik ei vaata rändurit just kõige sõbralikumalt, tolle enesekindel olek ja kindel samm muudavad ta närviliseks.

Rändur jõuab letini, võtab istet selle taga kõrgel toolil, viskab letile nahast pauna ning jääb kõrtsmikku kapuutsi alt põrnitsema. Kõrtsmik vaatab kohkunult rändurit, kes ei lausu sõnagi, ning võtab ebalevalt õllekannu ja kallab sealt vahutavat õlut savikruusi ja lükkab selle kiirustades ränduri ette letile. Rändur haarab järsu liigutusega ta randmest kinni.

RÄNDUR:
Ma otsin Eesti Kuningat!

Ränduri hääl on kähe ja pahaendeline, vaevumärgatava võõra aksendiga. Ta silmad on küll kapuutsi varjus, aga kaks sealt helkivat valgustäppi kinnitavad, et ta pilk on suunatud kõrtsmikule.

KÕRTSMIK:
(kokutades)
Mis-mispärast?

Vastuse asemel laseb rändur kõrtsmiku randmest lahti ja võtab midagi vöölt. Ta viskab letile HÕBEMÜNDI, mis jääb sinna keerlema. Kõrtsmik katab mündi peopesaga enne, kui hoog seisma jääb, vaatab närviliselt ringi, võtab siis mündi, katsub hambaga ja pistab selle kiiresti põlle alla taskusse.

KÕRTSMIK:
No ma ei tea… Millist kuningat sa otsid?

Rändur võtab sõõmu õlut.

RÄNDUR:
Hakka rääkima, mul pole palju aega!

Kõrtsmik mõtleb hetke. Kuuleme justkui kaugusest KESKEAEGSE LAHINGU HELISID, TULEKAHJUSID ja KARJUMIST.

KÕRTSMIK:
(jääb mõttesse, justkui meenutab)
Jüriöö ülestõusu ajal, kui pea
kõik riigi sakslased olid maha
notitud, siis said eesti väed kokku
ja nende seast valiti välja neli väejuhti,
kes krooniti kõik kuningateks.

SISEVÕTE. LINNUS (MEENUTUS) – ÕHTU

EFEKTIGA ÜLEMINEK:

Näeme kauget mälestust – NELI KUNINGAT tulevad lossiuksest sisse, kõik kannavad kulunud turviseid ja kasukaid. Kõik neli tunduvad olevat heas tujus.

KÕRTSMIK:
Liivimaa ordurüütlid aga meelitasid
nood läbirääkimistele, panid uksed
riivi ja torkasid kõik odadega läbi.

Uks sulgub nelja kuninga selja taga, rõõm nende näol muutub õuduseks. Nad karjuvad ja proovivad end ohu eest varjata. Näeme seinal nende varje, mis odadega läbi torgatakse. Üks neljast pääseb kuidagi põgenema, libiseb ja kukub, kuid tõuseb taas püsti ja jookseb mööda linnuse koridore. Nähtamatu oht jõuab talle järele, ta hakkab RÖÖKIMA ning varjab näo kätega.

SISEVÕTE. KÕRTS – PÄEV

Kõrtsmik raputab pead

KÕRTSMIK:
Kole lugu…
EFEKTIGA ÜLEMINEK:

Rändur vaikib, vaatab kõrtsmikku ja raputab aeglaselt pead.

RÄNDUR:
Ei, see pole see, mida mul vaja.

KÕRTSMIK:

(mõtleb hetke)
Üks legend räägib Taani
kuningas Valdemarist, kes sõdis
siin Tallinna külje all eesti vägede vastu.

EFEKTIGA ÜLEMINEK:

VÄLIVÕTE. LAHINGUVÄLI (MEENUTUS) – HOMMIK
Taani kuningas VALDEMAR II hingab raskelt, suur kahekäemõõk käes. Valdemar on kaetud vere- ja poripritsmetega ning tundub, et ta variseb kohe kurnatusest kokku. Taustal näeme suitsu, odasid ja lippe. Järsku ilmub Valdemari peale VALGUSKIIR ning ta vaatab üllatunult taevasse.

KÕRTSMIK:
Valdemar oli juba kaotamas, aga siis
nägi ta taevas valguskiirt. Ta
vaatas üles ja sealt langes alla
Dannebrog, millest pidi saama Taani
lipp. See aga süstis meestesse nii
palju jõudu ja vaprust, et nad võitsidki
lahingu.

Valdemar näeb taevast langemas massiivset Taani lipuvärvides kangast. Ta imestab, tõstab siis mõõga ja laseb kuuldavale võimsa SÕJAKARJE, mida teised sõjamehed kajana kordavad.

SISEVÕTE. KÕRTS – PÄEV
EFEKTIGA ÜLEMINEK:

Kõrtsmik jääb vait ja mõtiskleb. Lahinguhelid vaibuvad.

RÄNDUR:
Ei, see pole ikka see, mis mul vaja.

KÕRTSMIK:
(kehitab õlgu)
No siis on… Vene tsaar Nikol…

Rändur põrutab käega lauale, nii et savikruus KOLISEB.

RÄNDUR:
Mind ei huvita mingid Vene tsaarid.
Ma otsin Eesti Kuningat!

KÕRTSMIK:
(vabandavalt)
Ma ei tea ju, millist
kuningat sa otsid.

Rändur vaatab kõrtsmikule altkulmu otsa ja nõjatub ettepoole. Ta võtab letilt oma pauna, tõmbab selle enda ette ja sobrab seal sees. Välja tuleb kokkuvolditud värviline LINNAKAART, mida rändur pingutusega uurib ja enda ees pöörab. Ta tõmbab kapuutsi tagasi, et paremini näha, selle alt ilmuvad välja lokkis juuksepahmakas ja sõbralik, kuid nõutu nägu.

Ka ränduri hääl ei tundu järsku enam nii madal ja pahatahtlik:

RÄNDUR:
(segaduses)
No… No mulle öeldi, et mööda Nigulistet
otse ja siis paremale, aga ma käisin
vahepeal kostüümilaenutuses ja siis mul läks
üldse nagu täiesti segamini kustpoolt ma tulin ja…
Kas Te saate palun aidata, ma
jään muidu esimesele tööpäevale
hiljaks.

Kõrtsmik vaatab imestusega rändurit ega saa aru, mis toimub. Siis ta järsku taipab.

KÕRTSMIK:
Sa otsid seda pagaritöökoda -
Eesti Kuningas!

Kõrtsmik taipab, et ta on olukorrast valesti aru saanud ja muutub näost punaseks.

RÄNDUR:
Jaa-jaa-jaa! Kas Te teate,
kus see on?

KÕRTSMIK:
(kergendusega)
Muidugi, see on siit ümber nurga.
(osutab kaardile)
Näe, siin! Siit lähed välja, siis
lähed selle kuninga kujuga maja juurde,
sealt keerad paremale.

RÄNDUR:
Aaa, nii et siit otse välja ja paremale?

KÕRTSMIK:
(ühmab)
Jaa, jah, seal jah.

RÄNDUR:
Selge, selge, suur aitäh teile!

Rändur hakkab kohmakalt kaarti kokku lappama.

RÄNDUR:
Ma maksan selle kalja eest
ka ära.

KÕRTSMIK:
Aa, ürdiõlu. Neli eurot.

RÄNDUR:
(teeb suured silmad)
Neli eurot…? Kas teil saab kaardiga ka
maksta?

KÕRTSMIK:
Muidugi.

Kõrtsmik võtab leti tagant kaardimakseaparaadi. Rändur ulatab talle krediitkaardi ja kõrtsmik paneb selle masinasse. Tekib piinlik vaikus, kuni kõrtsmik masina signaali ootab. Kostab PIIKS ja kõrtsmik vajutab numbrid masinasse, siis ulatab selle rändurile.

KÕRTSMIK:
Pin-kood.

Kõrtsmik vaatab viisakalt mujale kuni rändur toksib sisse neli numbrit ja jääb vahepeal mõtlema. Kõrtsmik võtab masina tagasi.

RÄNDUR:
Kas läks läbi või?

KÕRTSMIK:
(vaatab masinat, mis hakkab tšekki
välja trükkima)
Mhmh.
Olemas.

RÄNDUR:
Aitäh!

KÕRTSMIK:
Tšekki?

RÄNDUR:
(püsti tõustes)
Ei, ei ole vaja. Aitäh teile!
Suur aitäh!

Rändur lahkub.

VÄLIVÕTE. TALLINNA VANALINN – PÄEV

Rändur tuleb kõrtsiuksest välja ja satub 2014. aasta Tallinna linnatänavale. Taustal algab lõbus muusika, rändur vaatab kaarti ja liigub rõõmsasti keset turistide ja haledates keskaegsetes kostüümides klienditeenindajate sagimist.

Rändur jõuab pagariärini, millel on silt Eesti Kuningas Kuri ÜLEMUS osutab pahaselt kellale ja annab rändurile KROONI ning käsib tal mantli eest avada . Musta mantli alt ilmub välja värviline kostüüm, mis on justkui segu keskaegse õukonnanarri ja kuninga riietusest. Siis ulatab ülemus rändurile paki LENDLEHTI. Rändur hakkab neid rõõmsasti turistidele jagama ja laseb Aasia turistidel ja türklastel endaga pilti teha. Viimane pildikaaslane on marokolane OMAR.

SISEVÕTE. KÕRTS – PÄEV
Kõrtsmik seisab oma leti taga ja vangutab muheldes pead, meenutades arusaamatust ränduriga. Järsku torkab talle midagi pähe ja ta võtab taskust mündi. Münt tundub ehtne, keskaegse vapiga. Kõrtsmik jääb hämmeldunult mõtlema.

LÕPP