Tosin küsimust Eesti kohta et
et

“Tosin küsimust Eesti kohta” on Balti Filmi- ja Meediakooli ning Eesti Instituudi ühisprojekt.

Tutvustame Eestit ja eestlasi läbi küsimustest inspireeritud vastuste, lühifilmide, töölehtede ning blogi.

Kust said eestlased oma nime?

 

Esimesed inimesed jõudsid Eestisse ligikaudu 11 000 aasta eest peatselt pärast viimase jääaja mandriliustike taandumist. Arvatakse, et tänini on kasutusel üksikud sõnad Eesti tolleaegsete asukate keelest, näiteks meie suurima järve nimi Peipsi. Kahjuks pole aga teada, kuidas nad nimetasid iseennast või maad, kuhu nad saabusid.

Esimestena mainisid eestlasi antiikautorid. Umbes 320. aastal e.m.a nimetas kreeka maadeuurija Pytheas rahvast nimega ostiatoi. Meie ajaarvamise 1. sajandi lõpul kirjutas Rooma ajaloolane Tacitus merevaigu poolest rikastest aestidest.

Põhjala viikingiajal, meie ajaarvamise 9. ja 10. sajandil, tunti Eestit kui Austervegi ehk idateed Konstantinoopoli ja kalifaadi rikkuste juurde. Ladinatüvelise Estonia tõid kasutusse kristlikud kirjamehed, teiste seas Liivimaa ristisõja kroonik Läti Henrik.

Keskajal kuulus Eesti väikeste feodaalriikide ja Hansa liidu kaubalinnade ühendusse, mida kutsuti Liivimaa konföderatsiooniks.

Eesti vanimad muistised – tulekivist odaotsad Pärnu jõe äärsest Pulli asulakohast.

Foto: Piia Ruber

Varasemaid eestlaste kujutisi: bareljeef 13. sajandil rajatud Karja kirikust Saaremaal.

Foto: Peeter Säre

Vabadusrist: Eesti Vabariigi kõrgeim autasu vabadussõjas (1918–1920) osutatud teenete eest.

Foto: Eesti Instituut

Nõukogude tulevikku kirjeldati küll säravates toonides, ent nõukogude põllumajandusreformid tõid kaasa tuhandete eestlaste küüditamise 1949. aastal.

Foto: Silver Kuik

Eesti trikoloor, mis on elanud üle Nõukogudeaegse tagakiusamise väikese Lõuna-Eesti algkooli seina sisse peidetuna.

Foto: Edgar Adams, Kildu põhikool

Uus valdus nimega Eestimaa hertsogiriik tekkis Liivi sõja käigus 1561. aastal, mil põhjapoolne osa maast vandus truudust Rootsi kuningale. Järgnenud ajastu oli küll sõdaderohke, aga on tänu maa ühendamisele ja valitsejate püüdlustele ka talurahvale haridust anda jäänud rahva mällu kui kuldne Rootsi aeg.

Pärast 18. sajandi alguse hävitavat Põhjasõda sai Eestist osa Vene riigi Läänemere provintsidest, suurriigi aken Euroopasse. Kahe järgmise sajandi jooksul oli siinsel baltisaksa aadelkonnal oluline koht Vene impeeriumi sõjaväelistes, administratiivsetes ja akadeemilistes edusammudes.

Eesti põliselanikele tähendas 18. sajand ränka feodaalset rõhumist ning igasuguse võimu kaotamist oma maal. Eestlaste enesemääratlus taandus kihelkonna või keelemurraku tasemele.

Samas andsid just valgustatud baltisakslased tõuke eestlaste püüetele end ühiskondlikult, majanduslikult ja poliitiliselt määratleda. Liikumine, mida tänapäeval nimetatakse rahvuslikuks ärkamiseks, viis 19. sajandi II poolel eestlaste rahvusteadvuse sünnini ning lõi aluse Eesti riikliku iseseisvuse väljakuulutamisele 24. veebruaril 1918 pärast Vene revolutsiooni ja I maailmasõda.

Eesti Vabariik viis läbi pöördelise maareformi ning suunas majanduse Vene turult läände. Ühtlasi korraldati ümber riigihaldus, pandi alus eestikeelsele ülikooliharidusele ja teadusele ning loodi tingimused mitmekesisele omakeelsele kultuurielule.

1939. aasta Molotov-Rippentropi pakti tagajärjel kadus Eesti Euroopa poliitiliselt kaardilt. Leppe salajane lisaprotokoll tõi 1940. aasta juunis kaasa Eesti okupeerimise Nõukogude Liidu poolt, mida enamik lääneriike küll kunagi de jure ei tunnistanud. Moskva võimud püüdsid inimesi massiliselt vahistades ja küüditades Eesti tsiviilühiskonna juuri läbi lõigata. Ohvritele tõi veelgi lisa natsi-Saksa okupatsioon 1941–44.

Relvastatud vastupanu kommunistidele pärast nende teistkordset sissetungi 1944. aastal rauges 1950. aastate keskpaigaks, ent eestlaste vabadusetahe ei kadunud. Aastakümneteks sai eesti rahvusluse varjupaigaks kultuur. Kohe, kui nõrgenema hakanud Nõukogude režiim selleks võimaluse andis, algas 1980. aastatel massiliikumine iseseisvuse taastamiseks. Unistus teostus 20. augustil 1991.

Kahekümne iseseisvusaasta jooksul on kogu Eesti ühiskond põhjalikult muutunud. Alates 2004. aastast on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja NATO liige.

6/12 Kust said eestlased oma nime?