Tosin küsimust Eesti kohta et
et

“Tosin küsimust Eesti kohta” on Balti Filmi- ja Meediakooli ning Eesti Instituudi ühisprojekt.

Tutvustame Eestit ja eestlasi läbi küsimustest inspireeritud vastuste, lühifilmide, töölehtede ning blogi.

Miks kutsutakse eestlasi laulurahvaks?

Vaata filme

 

Kui paluksite mõnel eestlasel laulma hakata, saaksite arvatavasti vastuseks häbeliku keeldumise. Samas laulab eestlane hea meelega kooris ning just koorimuusikat peavad paljud Eesti sümboliks.

Laulurahvaks on eestlasi hakatud nimetama tänu laulupidude traditsioonile, mis on alates 19. sajandi keskpaigast toonud iga viie aasta järel kokku laulukoore üle kogu Eestimaa. Kuvand kinnistus veelgi 1980. aastate lõpu laulva revolutsiooni ajal, mil kümned tuhanded inimesed kogunesid Tallinna lauluväljakule, et laulda isamaalisi laule Eesti iseseisvuse taastamiseks. Tänapäeval kuulub Eesti laulu- ja tantsupidu UNESO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Eestlasi peetakse üldiselt napisõnalisteks, ent eesti kultuurielu on vägagi sõnakeskne. Mitmed tuntud heliloojad on leidnud inspiratsiooni rahvaluulest, mille parimaks allikaks on Eesti kirjandusmuuseumi 1 300 000leheküljeline rahvaluulekogu. Laiemas muusikamaailmas on Eestile ehk siiski enam kuulsust toonud vähem sõnakesksed heliloojad, näiteks Arvo Pärt ja Erkki-Sven Tüür.

Eesti kultuurielu lähtub jonnakast veendumusest, et maailma on vaja mõtestada eestlasele iseomasest, värsket irooniat sisaldavast vaatenurgast; samuti soovist edendada eestikeelset kultuuriharidust kõigis kunstivaldkondades – muusikas, teatris, kujutavas ja tarbekunstis, filmis, arhitektuuris ning loomulikult ka rahvakultuuris.

Vaevalt leidub eestlast, kes poleks kordagi käinud laulupeol.

Foto: Mati Hiis, Õhtuleht

Kuningas Ubu Teatris NO99.

Leigo Järvemuusikast on saanud Eesti suve lahutamatu osa.

Foto: Ingmar Muusikus

Eestlaste haridususk põhineb kirjaoskuse laial levikul, millele andis tõuke talurahvakoolide asutamine 17. sajandi lõpus ning tugeval kirjandustraditsioonil, mis sai alguse rahvuseepose „Kalevipoeg“ trükkimisega 19. sajandi keskel. Omakeelse kirjanduse roll suurenes veelgi 20. sajandi keerukatel aastatel, mil oskusest ridade vahele kirjutada ja sealt lugeda sai üks peamisi vahendeid, millega kultuuri kaudu valitsevale režiimile vastupanu osutada.

Raamatuid on enamikes eesti kodudest rohkem kui ühe riiuli jagu ning igas väikelinnas ja suuremas külas asub loomulikult oma rahvaraamatukogu – kokku on neid üle 500. Vaatamata uute kultuurivormide levikule, pole märgata, et ilukirjandusliku raamatu tähtsus Eestis kahaneks. Kirjanikke ja poeete nähakse endiselt rahvatribuunidena.

Teater, teine keelekeskne kultuurivaldkond, mis on eestlastele südamelähedane, köidab publikut pulbitseva draama-, ooperi- ja muusikalieluga nii Tallinnas ja Tartus kui ka põlistes teatrikeskustes Rakveres ja Viljandis – vähem kui 20 000 elanikuga maakonnalinnades.

Eesti 1,29 miljoni suurust rahvaarvu arvestades on miljon teatrikülastust ja sada uuslavastust aastas märkimisväärsed saavutused. Vabaõhuhooajal, mis kestab kõigest kolm kuud, toovad heinamaadel, rabasaartel ja mõisaparkides toimuvad etendused rahvast kohale igast Eestimaa nurgast.

Eesti kinotööstus toodab filme ühele maailma väiksemale, arvult ehk ainult islandlastega võrreldavale vaatajaskonnale. Siiski valmib igal aastal uusi dokumentaal-, mängu- ja animafilme, millest just viimased – isikupäraselt irooniliste metafooridega rikastatud joonis- ja nukufilmid – on pälvinud kõige laiemat rahvusvahelist tunnustust.

7/12 Miks kutsutakse eestlasi laulurahvaks?

Tõlkis ja toimetas Kaspar Rumm

• SISEVÕTE. REHETUBA – HOMMIK

Madal rehetuba, hommikune päike poeb aknast vägisi sisse. Tuba on palav, tahmastel seinapalkidel ripuvad tööriistad, talvemantlid ja saunavihad. ANDRES I(60)istub akna all pingil ja suitsetab piipu. Tal on käes nuga ning puutükk, millest on valmib piip. Vanamees laulab vaikselt omaette.

ANDRES I
(regilaulu viisil)
Tegin piipu pihlakasta,
Teise tera toomingasta,
Raasu vahterit vahele,
Nüüd on pikka ja sügava,
tugeva tubaka tarvis.

ANDRES II (22) astub sisse. Poeg kordab isa lauldud viisi, istub teisele poole lauda ning laulab isaga kaasa. Laul lõpeb ja isa julgustab poega piipu tõstma. Poeg nuusutab piipu ja paneb selle siis otsapidi suhu. Isa ja poeg istuvad kõrvuti, mõlemal piibud suus. Isa õpetab pojale, kuidas piipu suus hoida.

ANDRES I JA ANDRES II
(regilaulu viisil)
Aeg on võtta piipu hoida,
piipu hoida, piipu panna,
pruuti võta vasemaga,
piipu püüa paremaga,
pea piipu pilkamata,
tubakat veel norimata.
• VÄLIVÕTE. HEINAMAA – PÄEV

ANDRES II lamab keset niitmata heinamaad, kõrval terav vikat. Ta ümiseb rahvaviisi, kuni kuuleb eemalt tüdrukute kilkeid. Ta tõstab pea.

Eemal lõbutsevad SIIRI ja VIIVI(~20), kelle naer poisi tähelepanu äratab. Rahvaviis katkeb, Andres II viskab piibu suust ning jookseb kiirel sammul tüdrukuteni. Maha kukkunud piibust tõuseb üha enam ja enam suitsu samal ajal, kui Andres II tüdrukutega kurameerib.
• VÄLIVÕTE. HEINAMAA – PÄEV

Heinamaa on põlema süttinud. Andres II, Siiri ja Viivi üritavad tuld kustutada. Noored laulavad tule kustutamise saateks hoogsat laulu. Andres II ja Siiri pilk kohtub leekide keskel, noored naeratavad hetkeks.

ANDRES II; SIIRI; VIIVI
(regilaulu viisil)
Tuttu, tuttu, tulekene,
Leebu, lämmi leegikene,
Vaiki, visa vingukene
Suiku, sahke suitsukene Tulgu nüüd tule isändä, tulgu nüüd tule emändä.

• SISEVÕTE. REHETUBA- HOMMIK

Kõrvaltoast kostab valulik kisa ning lauluviis. Andres II kõnnib erutatult ringi, tõmbab piipu, nõksutab närviliselt jalga. Taustal on 2 BLONDI TÜDRUKUT (u 7-8) ühel käes mähitud beebi, teine kiigutab vaikselt hällis teist beebit.

SIIRI
(Regilaulu viisil,
kõrvaltoast)
Sünni, poega, jõua, poega,
Sünni, poega sirgemada,
taadi poega targemada,
tammedestki tugevama

Kõrvaltoast tuleb kisendava beebiga ämmaemand, kes ulatab selle isale. Andres II vaatab uurivalt titte ning vihastab.

ANDRES II
Jälle plika! Kes nüüd kraavi lõpuni
kaevab?

Isa annab beebi kohe ära vanemale tütrele. Uksest tuleb taas ämmaemand, kes ulatab uue beebi.

ÄMMAEMAND
Kaksikud.

Vanem tütar ulatab eelmise tite isale ning jookseb toast nuuksudes välja. Andres II istub pingile, kaks beebit käes, ja laseb pea ohates norgu.
ANDRES II
Kellele ma nüüd talu jätan? Ise
Ma ju enam ei jaksa.

• VÄLIVÕTE. LAUDA EES – LÕUNA

6 NAIST (nüüd täiskasvanuks saanud) saevad ja lõhuvad kuuri ees puid. Kõige jämedam naine lööb hiiglasliku paku hirmsa raksuga katki, lauluviisi katkestamata. Teised saevad kahemehesaega suurt pakku, kolmandad laovad puid ning on riida juba nii kõrgeks ladunud, et serv ei mahu kaadrisse. Andres II (nüüd vana mees)istub pakul, suitsetab oma piipu ja kordab endamisi tütarde laulusõnu, silmis rahulolu.

6 NAIST
(Regilaulu viisil)
Veere veere, päävakene,
Veere, pääva, me väsime,
Kulu, tundi, me kulume,
tina tihke, raud on raske,
vask on vali vihtelema,
kätesse vermeid vedama,
pindu pihkudes pidama.
• SISEVÕTE. REHETUBA – JÕULUÕHTU

5 blondi naist istuvad laua taga. Laual on sealiha ja hapukapsast. Väljas on kuulda pommide lõhkemist ja kuulirahet. Järsult avaneb uks.

Heledapäine kuues õde tuleb rõõmsameelselt tuppa, talle järgneb kleenuke mehepoeg TOOMAS (21).

KUUES ÕDE
Tüdrukud! Ära tõin! Ühe veel leidsin, aga see ka lollakas.

Kõik juubeldavad. Neiud hakkavad mängima mängu, et selgitada, kes saab noormehe endale ja siis hakata temaga lapsi tegema.

KUUS ÕDE
(regilaulu viisil)
Kes läeb meesta võttemaie,
Kanget kuube katsumaie,
Surakata suskumaie?
Kas läeb Liisa või läeb Kaie
Või läeb hoopis meie Maie?

Poisil seotakse silmad kinni ja ta pannakse ringi keskele. Õed laulavad ning tantsivad tema ümber. Siis keerutatakse poissi (nagu pimesikumängus) ja seejärel püüab mees neist kellegi kätte saada. See, kelle ta esimesena kinni püüab, on võitja ja saab mehele.
• VÄLIVÕTE. VILJAPÕLD – PÄEV

Vana veoauto on pargitud põllu äärde, millel parasjagu traktor heina niidab.

Toomas (nüüd juba keskealine mees) ja tema poeg GUSTAV (13) istuvad autos. Isa tõmbab piipu. Nad loevad mõlemad ajalehte. Poisi pilk jääb pidama luuletusel “Mu isamaa on minu arm”. Ta loeb seda vaikselt ning hakkab siis sellele viisi ümisema.
• SISEVÕTE. 90. AASTATE ELUTUBA – PÄEV

GUSTAVI POEG istub teleri ees ning jälgib ärevalt “Aktuaalse kaamera” erisaadet.

TELEDIKTOR
Olukord Toompeal on võtnud
eluohtliku pöörde: valitsusjuht
Edgar Savisaare on ümber piiranud
interliikujate massid.

EDGAR SAVISAAR
Toompead rünnatakse, ma kordan,
Toompead rünnatakse!

Tuhanded eestlased lähenevad eesti lippudega Toompeale valitsust päästma, nad laulavad “Mu isamaa on minu arm”.

Gustavi poeg vaatab seda teleri ees pisarsilmil. Ta tõuseb püsti ning haarab kamina tagant Eesti lipu.

GUSTAV II
Isa, nad jälle laulavad seda laulu! Ma pean ka
minema!

Poeg tõttab uksest välja, kuulda, kuidas on vana Gustav piipu suitsetab ja kiiktoolis kiigub.
• SISEVÕTE. SÕIDUAUTO SALONG – PÄEV

GUSTAV II (nüüd vanem) sõidab autoga ja ümiseb viisi. Mängib raadio.
RAADIODIKTOR (O.S)
Pingeline olukord Tallinna
linnavalitsuse ümber ei ole
rahunenud isegi kuid pärast Narvas

RAADIODIKTOR (O.S) (cont’d)
juhtunut ning mässumeelsed ei
lahku Vabaduse väljakult. Kukutatud
linnapea Savisaar saadab Eesti
raadiole mitmeid abikutseid.

EDGAR SAVISAAR (O.S)
(haledalt)
Linnavalitsust rünnatakse, ma
kordan, linnavalitsust rünnatakse!

GUSTAV II keerab raadio tüdinult teise kanali peale ning ümiseb edasi.

Tema naine ANNE (45), tütar LIIS (23) ja tütre välismaalasest gmees OMAR(28) on samuti autos. Piinlik vaikus, vaid isa ümiseb.
• VÄLIVÕTE. LAULUPEOL G. ERNESAKSA KUJU KÕRVAL – PÄEV

Liis ja OMAR vaatavad laulukaare poole. Tütar vaatab seejärel oma noormehe poole, silmis maailma suurim õnn.

LIIS
(inglise keeles)
Ma olen rase.

OMAR on sõnatu, ta tume nägu muutub tasapisi rõõmsamaks, kuni nad koos neiuga rõõmust naeravad
• SISEVÕTE. SÜNNITUSMAJA – PÄEV

Sünnib BEEBI. Tal on teist värvi nahk ning suured silmad. Tütar, ema, isa ja arst vaatavad beebit surmtõsises vaikuses. Äsja isaks saanud peigmees on üliõnnelik.

Ema istub voodiäärele ning hakkab beebile laulma. Beebi reageerib sellele nutmisega. Pere ja arst rahunevad ning isa asub nutitelefoniga pilti tegema.

Isa postitab pildi internetti tekstiga “Toomas, 4 kilo, minu lapselaps, eestlane.

VÄLIVÕTE. AED – PÄEV

Näeme postkasti, millele on kirjutatud peategelase nimi (TOOMAS LINDMETS). Toomas (66), hallid õlgadeni juuksed, keskmise pikkusega habe, jalas pruunid püksid ja seljas hele särk, avab postkasti. Ta leiab kolm kirja ja propagandastiilis lendlehe. Ta sulgeb postkasti, kõnnib maja suunas ja siseneb elutuppa.

SISEVÕTE. ELUTUBA – PÄEV

Tume, puhas ja hästi organiseeritud elutuba. Näeme raamatuid tuntud Eesti autoritelt nagu A.H.Tammsaare, suguvõsaportreesid, maailmakaarti.

Toomas sorteerib kirju. Ta jätab need sissepääsu juures olevale kapile ning võtab lendlehe endaga kaasa. Ta läheb töölaua juurde ning asetab lendlehe lauale, millel on vana välimusega raadio ja katkine suupill.

Toomas paneb suurendusklaasiga prillid ninale. Ta võtab katkise suupilli ja hakkab seda hoolikalt parandama.

Kuuleme meesraadiohäält. Heli sahiseb. Toomas korrigeerib antenni, et leida õige sagedus.

Meesraadiohääl
– kokkuleppele jõuda vägede väljaviimiseks. Peaministri sõnul on tegemist väga pingelise olukorraga, mis mõjutab kõikide riikide tulevikku. Inimeste endi arvamuse kohaselt peaksid vallutajad mõistuse pähe võtma.
– Rahutused on kestnud juba kaks nädalat ja olukord Ida-Euroopa riikides on endiselt pingeline. Pärast opositsiooni kolm nädalat kestnud agressiivset käitumist on mitmed sõjaväelised liidrid hakanud tegema ettevalmistusi halvimaks olukorraks. Nii Leedu kui Poola väejõud on juba alustanud kaitseliinide reguleerimist. Balti riikide turvalisuse eest vastutavad institutsioonid on samuti aktiivsemaks muutunud ning nõudlus relvade järele on mitmel pool kaugelt pakkumise ületanud.

Toomas vaatab raadio poole. Ta on murelik ja tõsine. Ta korrigeerib uuesti antenni, et saada tagasi uudistesaate peale. Ta jätkab suupilli metallosade poleerimist.

Meesraadiohääl
Turvalisuse eest vastutavate institutsioonide sõnul ei pruugi kaitseväe jõupingutused olla piisavad, et peatada –
– arutada turvalisuse suurendamist. Läti välisministri sõnul on tema rahvas valmis reageerima ning lisab, et tegutsema peab kiirelt ja täpselt, sest olukord on muutunud veelgi plahvatusohtlikumaks, kui see oli nädala eest. Üleeile pärastlõunal võis ka Eestimaa kohal sõjalennukeid näha, mis paljudes inimestes küsimusi tekitas. Kuna opositsioon võib ka Eestit iga hetk rünnata, palub Kaitseministeerium kodumaa kaitsmisel kõigi kodanike abi.

Kuuleme kaugusest veoauto signaali. Toomas lülitab raadio välja. Ta võtab prillid eest, tõuseb laua tagant püsti ja paneb oma vana sõjaväejaki selga. Ta läheb peegli juurde, kus vaatab tõsise ja uhke pilguga oma peegeldust. Peegeldusel on näha auastmetunnuseid jakil. Ta silub käega õrnalt üle nende.

Kuuleme uuesti veoautosignaali. Toomas hingab sügavalt sisse ja välja. Ta avab välisukse ja astub üle lävepaku.

VÄLIVÕTE. AED – PÄEV

Aed on puhas ja hoolitsetud, siin-seal on mõned puud ja põõsad. Toomas kõnnib majast kaugemale külatee poole.

VÄLIVÕTE. KÜLATEE – PÄEV

Väike kaetud kastiga sõjaväeauto seisab maja ees.

Autojuht
Tere!

MEES #1 (50) tõmbab kärmelt Toomase autokasti.

MEES #1
Las ma aitan teid!

SISEVÕTE. SÕJAVÄEAUTO KAST – PÄEV

Pime, kaetud sõjaväeauto kast, väike ava tagaotsas. Õhkkond on pingeline ja närviline. 6 MEEST (25-70), seljas erinevad mere- ja maaväejakid, istuvad mõlemal pool kasti. Auto hakkab sõitma.

VÄLIVÕTE. KÜLATEE – PÄEV

Sõjaväeauto sõidab väikesel külavaheteel.

SISEVÕTE. SÕJAVÄEAUTO KAST – PÄEV

MEES #2 (70) istub keskel ja tinistab vaikselt kitarri.

MEES #2
(laulab)
Kui õhtused tuuled puhuvad rohus,
Punakoertele alustan jahti.
Ei heiduta mehi ka tuhanded ohud,
Metsavend peab metsades vahti.
Las välkuda pikne, las kõmiseb kõu
Ja punane saatan las ulub,
Mehed metsas on ühendanud jõud,
Näis palju neil padruneid kulub.
On valus vaadata metsa sees
talu akendest kiirgavat told,
Kuid mets varjab mehi ju ohu eest,
Kuniks vabaks saab Eestimaa muld.
Pimeduse vägi ei suuda ju iial võita valgust,
Mis tuksumas rinnas.
Ja lootus jääb alati elama siia,
kus vabadust hoitakse hinnas.

MEES #3 (25) istub keskel. Ta on närvis ja ebakindel. Ta keha väriseb ja käed higistavad. MEES #4 (55) patsutab lohutuseks ta õlale.

MEES #4
Poiss, ära muretse, küll kõik läheb hästi.

Teised mehed on samuti närvis ja vaiksed. MEES #1 istub, sügavalt mõtteis. MEES #5 (50) vaatab maha ja pobiseb midagi endamisi. MEES #6 (30) vaatab välja külateele.

VÄLIVÕTE. KÜLATEE – PÄEV

Sõjaväeauto jätkab sõitu väikestel külateedel.

SISEVÕTE. SÕJAVÄEAUTO KAST – PÄEV

Auto peatub. Mehed vaatavad närviliselt üksteisele otsa ja valmistavad end vaimselt ette. Autokasti kate avatakse väljastpoolt.

VÄLIVÕTE. PARKIMISPLATS – PÄEV

Väike parkimisplats, taustal mõned puud.

LIIDER
(meestele)
Kõik välja!

Mehed hüppavad autokastist üksteise järel välja. LIIDER (50), seljas mereväejakk ja tumedad püksid, seisab auto kõrval.

Kõik mehed on autokastist väljas. KAKS MEEST (20-30) seisavad liidri kõrval. Nad jagavad kiiresti meestele PILLE (flöödid, oboed, klarnetid, fagottid). Pinge kasvab. Mehed toetavad pillid õlale ja hakkavad marssima lauluväljaku poole.

VÄLISVÕTE. LAULUVÄLJAK – PÄEV

Lauluväljak on rahvast täis, paljudel on seljas eesti rahvariided ja käes väikesed Eesti lipud. Taustal Tallinna lauluväljaku laulukaar.