Tosin küsimust Eesti kohta et
et

“Tosin küsimust Eesti kohta” on Balti Filmi- ja Meediakooli ning Eesti Instituudi ühisprojekt.

Tutvustame Eestit ja eestlasi läbi küsimustest inspireeritud vastuste, lühifilmide, töölehtede ning blogi.

Mis toob Eestis leiva lauale?

Vaata filme

 

Eesti majandus on aegade algusest tuginenud maa soodsale asukohale Läänemere ääres. Keskajal öeldi, et Eesti hansalinnad on rajatud soolale, mis oli tol ajal kõige tähtsam transiitkaup Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Kaubad, mida Eestist tollal eksporditi, olgu see siis säilivuse poolest kuulus suitsu käes kuivatatud teravili või mesilasvaha, on tänaseks oma tähtsuse kaotanud, ent Eesti majandus on taas tihedalt Põhja Euroopa majandusruumiga läbi põimunud. Jäävabad süvasadamad ida ja läänt ühendava kaubatee ääres annavad konkurentsieelise ka 21. sajandil.

Leiba teenib enamik eestlastest tööga väikeses või keskmise suurusega ettevõttes või hoopis avalikus sektoris. Väike on paindlik: kiire reageerimine on parim viis tulla toime väikeses ja piiratud loodusvaradega riigis. Tõelisi tööstushiiglasi Eestis polegi, erandiks on vaid Kirde-Eestis 7000 inimesele tööd andev energeetikaettevõte. Kaks Eestis kaevandatud põlevkivil töötavat soojuselektrijaama tagavad meile küll energeetilise sõltumatuse, aga lähitulevikus tuleb need siiski asendada säästlikuma energiatootmisviisiga.

Pärast iseseisvuse taastamist on Eestis järjekindlalt rakendatud avatud bürokraatiavaba majandusmudelit. Eestile on muu hulgas toonud tuntust julgus võtta nii avalikus kui ka erasektoris kasutusele uuenduslikke IT-lahendusi. Mõnigi eestlaste jaoks tavapäraseks saanud IT-rakendus, näiteks e-pangandus, veebipõhine maksude deklareerimine või valimistel digitaalse ID-kaardi abil hääletamine, on kujunenud ekspordiartikliks.

Skype on kahtlemata tuntuim Eesti algupära IT-rakendus.

Foto: Ingmar Muusikus

Puidutööstus pakub tööd mitmel pool Eestis.

Foto: Väinu Rozental, Äripäev

Hotellimõõtu kruiisilaevad Tallinna vanalinna taustal.

Foto: Peeter Langovits, Postimees, Scanpix

Vapper kalur ja visa põllumees püsivad rahvuslike arhetüüpidena küll endiselt eestlaste teadvuses, ent põllumajanduse ja kalandusega elatist teenivate inimeste osakaal on Eestis langenud alla Euroopa Liidu keskmise. Hõredalt asustatud maapiirkondades peavad noored leidma värskeid ja nupukaid viise, kuidas uuendusi traditsioonidega siduda, olgu selleks siis loodusturismi arendamine või kokkupandavate palkmajade tootmine.

Pealinn Tallinn, kus elab kolmandik rahvastikust, annab koos tagamaaga koguni 60% Eesti majanduse kogutoodangust. Siin paikneb riigi tähtsaim lennujaam, raudteesõlm ning üks Läänemere suuremaid kaubasadamaid. Eestit külastavate välisturistide jaoks on keskaegse vanalinnaga Tallinn nii põhiline värav kui ka suurim magnet. Tartu majanduselu keerleb seevastu ümber ülikooli, mille rajas 1632. aastal Rootsi kuningas Gustav II Adolf. Eesti juhtiva teaduskeskusena kehastab Tartu ülikool eestlaste põhilisi tugevusi üha avatumas maailmas: suurepärast haridust ja tugevat teadusuuringute traditsiooni.

10/12 Mis toob Eestis leiva lauale?

SISEVÕTE – ARVUTIEKRAAN

Näeme 2D-stiilis arvutimängu pealtvaates: võimas SÕDALANE
võitleb vangikoopas inimsuuruste rottidega. Seda saadab
algeline tumeda kõlaga muusikapala. Kursoriks on turvises
käsi. Seintele on kinnitatud põlevad tõrvikud. Sõdalane
jõuab suure väravani, mille ta avab.

Viimaseks katsumuseks on musta riietatud sorts, kelle
pruunil vööl helgib hõbedane võti. Ruumi servas näeme suurde
metallpuuri lukustatud PRINTSESSI. Printsessi kohal on
jutumull tekstiga “PÄÄSTA MIND”.

SISEVÕTE – MAGAMISTUBA – ÕHTU

Priit on kahekümne viie aastane, kõhn, kergelt habetunud. Ta
istub pimedas toas arvutilaua taga, millel hõõgub sülearvuti. Ta
kannab liiga suurt valget T-särki ja musti dressipükse.
Paljaste jalgade otsas on tal toasussid. Riietuse koloriit
on sarnane sõdalase omaga.

Magamistuba on võrdlemisi väike ja korralik, see sisaldab
vaid suurt kahekohalist voodit ja lauda, mille peal
vedelevad mõned programmeerimisõpikud ning luukeresid ja muid
elukaid kujutavad visandid.

SISEVÕTE – ARVUTIEKRAAN

Sorts viskab sõdalase suunas sinaka energiapalli. Sõdalase
elud kahanevad. Sõdalane avab moonakoti, kus on vaid
leivakannikas ja punane õun. Tegelane klõpsab leiva peale,
avaneb väike menüükast valikutega: SÖÖ, LOOBI, PANE MAHA,
ANALÜÜSI. Ta ANALÜÜSIB leiba. Ilmub tekst: leib hallitab. Ta
klikib ÕUNA peale ning valib SÖÖ. Ekraanile ilmuvad veateated, mida
saadavad kõrvukriipivad helid.

SISEVÕTE – MAGAMISTUBA – ÕHTU

Priit vahib tusase pilguga arvutiekraani. Ta lehitseb oma
märkmikku ning kritseldab sinna ussitava õuna. Välisuks
avaneb. Esikust kostab naise hääl

BRITA
Priit?

Priit võpatab, pöörab pea – nagu hakkaks mängust pärit
lõpukoll tema välisuksest sisse astuma. Priit tõuseb püsti,
tõmbab kärmelt kardinad eest ning avab akna. Tuba täitub
värskendava õhtuvalgusega. Ruum võtab palju helgema ilme:
pimedast koopast saab normaalne magamistuba. Priit avab ukse
elutuppa.

ELUTUBA

Priit piilub magamistoa ukse vahelt välja, ning sulgeb enda

järel ettevaatlikult ukse.

PRIIT
No hei!

BRITA
Tšau!

PRIIT
Tšau!

PRIIT
Sa oled kuidagi eriti vara koju
jõudnud täna.

BRITA
Mis mõttes vara?

PRIIT
Nagu enneaegselt või midagi. Mis
kell on üldse?

BRITA
Kell on kaheksa.

Brita võtab oma jalanõusid jalast ning annab Priidule toidukoti.

PRIIT
Aa… Okei.

Mõlemad jalutavad kööki.

Brita on kaunis, 25-aastane noor naine, pikka kasvu,
blondide juuste ja uhke soenguga. Ta kannab ärinaiselikku
rõivastust: musta seelikut, jakki ja selle all valget triiksärki,
kontsakingi.

Brita paneb oma jaki tooli seljatoele.

PRIIT
Kuidas sinu päevake siis kulgenud
on?

BRITA
Ma ei tea. Mingit kulgemist küll ei
olnud. Ma olen jumala väsinud
sellest. Täiesti röst on olla.

PRIIT

Röst… see on mingi uus väljend?

BRITA
Jaa, Priit. Kogu maailm kasutab
seda.

Priit pakub toidukotti lahti ja leiab sealt suure leiva.

PRIIT
Opaa! Kust sellise välja võlusid?
See on eriti lahe! See on nagu
mingi rase leib. See hakkab
sünnitama kohe. Ta kohe sünnitab
leivapojad.

Priit heidab leiva lauale. Brita jääb seda vaatama.

BRITA
Mmm. Jah. Kas midagi sooja süüa on
muidu?

PRIIT
Mul on tegelikult päris tegus päev
olnud. Ma ei ole jõudnud teha, aga
äkki ma teen sulle võileiba.
Võib-olla röstin ära ka?

Priit võtab leiva laualt ning võtab topsist suure noa ja
lõikab tüki.

BRITA
Mis sul siis tegemist oli niipalju?
Ma vaatasin, et su jalanõud on sama
koha peal, kus enne.

PRIIT
Mis sa sellega öelda tahad?

Priit paneb leiva rösterisse ning üritab seda soojaks
saada.

BRITA
Ei midagi. Ma lihtsalt mõtlen, et
kuidagi mingit arengut nagu nende
jalanõude majast välja jõudmisega
pole toimunud.

PRIIT
Nojaa, aga ma tavaliselt jätangi
nad täpselt sama koha peale.

BRITA

Priit, mis niimoodi saab?

Priit tuhnib kotis ja ta kätte juhtub tomat.

PRIIT
Tomat? Kas sa tomatit tahad
võileiva vahele? Või võid? Või
majoneesi? Või sinepit? Või pipart?
Või juustu? Või banaani?

Priit hoiab tobeda irve saatel käes banaani. Brita langetab
väsinult pea. Priit asub kärmelt võileiba tegema.

BRITA
Priit, ma olen lihtsalt väsinud
sellest kõigest.

Priit viib valmis võileiva Britale.

PRIIT
Brita, aga ma ei tea. Puhka siis.

BRITA
Ma mõtlen, et kas sul on tõesti nii
raske minna ja näiteks otsida
endale midagi. Ma ei tea, käi
kasvõi sealt töötukassast läbi.

Priit võtab laualt suure mahlase õuna ja keerutab seda
tusaselt enda näppude vahel.

PRIIT
Aga ma teen ju igast asju.

BRITA
Sa istud kodus ja kritseldad
kriipsujukusid.

PRIIT
Need on luukerede visandid!

BRITA
Priit, reaalselt sa ei tee mitte
midagi.

Brita uurib võileiba.

PRIIT
Pole tõsi. Täna ma näiteks lisasin
analüüsi võimaluse…

BRITA

Endale ma loodan.

Brita hammustab tükikese võileivast.

PRIIT
Ei. Mängule, mida ma arendan.

Brita asetab võileiva tagasi taldrikule ja lükkab eemale.

PRIIT
Ja lihvisin natuke koodi,
lömastasin mõned bug’id.

Brita kehitab jutu peale vaid õlgu.

PRIIT
No bug’id, nagu putukad, noh. Nagu
väikesed vead ja apsakad koodis.

Brita tõuseb püsti ja võtab pudeli veini ja kapist pokaali.

BRITA
Oot sa teed arvutimängu?

PRIIT
Jah.

BRITA
Alles sa õppisid kitarri mängima
ju.

PRIIT
No ma olen leidnud uue väljundi. Ja
eestikeelset RPG’d pole minu teada
siiamaani tehtud.

Brita istub laua taha.

BRITA
Mis asi see RPG on?

Priit kahmab õunast paar ampsu.

PRIIT
No RPG, role playing game. Nagu
rollimäng.

Brita avab korgitseriga pudeli. Ta kallab endale veini ning
Priit upub oma arusaamatu jutuga veinipokaali sisse.

PRIIT

Ja mina teen otsast lõpuni kogu
asja ise. Ma kirjutan kõik teksti,
ma kirjutan kõik muusika, ma
joonistan kõik tegelaskujud. Täna
ma näiteks mõtlesin välja
lõpu-quest’i. See on siis nagu
viimane ülesanne, mille tegelaskuju
läbima peab.

Brita joob sõõmu veini. Priit ampsab õuna.

BRITA
No mis see quest on siis? Et
peategelane leiab mängu lõpuks
endale töö ma loodan.

PRIIT
Ei, ta tapab kurja sortsi. Aa..

PRIIT
No igatahes, ma olen jõudnud suht
lõpusirgele selle mängu
viimistlemisega, ma lihtsalt ei saa
hakkama selle kuradi õuna kohaga.
Ma ei näri läbi nagu seda..

Priit märkab õunas vingerdavaid usse. Ta võpatab ja viskab
õuna prügikasti.

PRIIT
Igatahes. Ma ei näri läbi sellest
putukast. Ei suuda lömastada noh.

Priit istub laua teise otsa.

BRITA
No kui sa juba sellega tegeled,
siis siin korteris on ka üks suur
tüütu putukas, kes ootab
lömastamist.

PRIIT
Päriselt? Kuskohas?

Brita vaatab salvava pilguga Priitu.

PRIIT
Mhh, Brita.

BRITA
Priit, tule maa peale. Sa käid
ringi mingid 2D-prillid peas.

BRITA
Väljas sa enam ei käi. Kõik sõbrad
küsivad, et millega sa tegeled. Ja
siis mina pean seletama, et Priit
teeb mingit hästi tähtsat projekti.
Tegelikult sa lihtsalt passid ja sa
lihtsalt teed põlve otsas mingit
junni. Meie magamistuba, see näeb
välja nagu mingi koobas juba. Ja,
Priit, mina ei pea sind üleval
pidama. Ja siis ma tulen koju ja sa
teed mulle sellise asja. Sa ei oska
isegi võileiba teha ju!

Priit läheneb kentsakalt tooliga Britale.

BRITA
Ahh!

Brita tõuseb püsti, lahkub köögist, virutab enda järel ukse
kinni. Priit ohkab. Ta haarab noa ning lõikab aeglaselt
leivast viilu. Näeme, et leiva sisemuses on PIUKSUV
rotipesa. Priit võpatab. Pillab noa käest.

SISEVÕTE – ELUTUBA – ÖÖ

Magamistoa pragude vahelt kumab tuli. Priit lamab diivanil,
teda katab pisikene pleed. Ta vaatab kurvalt magamistoa
ust. Tuli kustub. Priit sulgeb silmad. Elutoa põrand
kriuksub vaikselt ning kostavad sammud. Priidu silmad
rapsavad kergelt. Magamistoa uks avaneb. Brita KARJATAB
suurest õudusest. Priit avab oma silmad ning haarab diivani
alt pika mõõga. Ta astub magamistoa uksest sisse.

SISEVÕTE – KOOBAS – ÖÖ

Magamistuba on muundunud müstiliseks vangikoopaks, laes
ripuvad rohelised väädid ja ämblikuvõrgud. Kõledad
kiviseinad. Maapind on suitsu täis, ruum on maagilistes
toonides. Voodi on kaetud kettidega ja linad on tolmused
ning määrdunud. Kõlab õudustäratavaid karjeid, rottide
piuksumist.

Kostab reaalsema kõlaga muusika kui ennist. See on ohtlik ja sünge.
Priit pühib väädid kõrvale ning näeb SORTSI.

Murdvarga taga on suure lukuga metallist puur, mille sees on
BRITA, kes hoiab ümber suurt valget lina.
BRITA
Priit! Tule päästa mind. Priit!

SORTS
KASI MINEMA, VÕI VALMISTU SUREMA!

Priit võtab sisse lahingupositsiooni. Murdvaras keerab lahti
rulli keeratud pärgamendi. Hoiab seda ühes käes ning hakkab
manama. Sortsi teises käes hakkab hõõguma maagiline kera,
mis järk-järgult suureneb. Sorts paiskab kera Priidu suunas,
kes kukub. Priit võtab taskust õuna ja hammustab
mehise ampsu. Priit viskab õuna eemale. Ta saab uut jõudu
ja tõuseb püsti, tormab sortsi suunas ning lööb teda
mõõgaga. Sorts kukub oimetult maha.

Priit võtab vöölt hiiglasliku võtme ning avab metallpuuri.
Priit ja Brita vaatavad teineteist. Brita heidab lina
ümbert ning näeme teda kandmas mõmmide ja kaelkirjakutega
pidžaamat. Ta laskub Priidu embusesse. Priit tõstab ta
kongist välja.

BRITA
Priit, sa oled mu päästja!

PRIIT
Mu printsess!

BRITA
Priit, sa oled minu kangelane!

PRIIT
Sa oled mu printsess!

BRITA
Ja sa ei pea enam mitte kunagi tööd
tegema.

PRIIT
Ei pea?

BRITA
Tee seda, mida sa tahad.

SISEVÕTE – ELUTUBA – HOMMIK

Brita sakutab Priitu ärkvele. Priit teeb silmad lahti, ta on
veel unesegane ning pahur.

BRITA
Priit. Priit, ärka üles! Priit!
Ärka üles!
PRIIT
Mis on?

BRITA
Priit, meil käisid vargad. Nad
viisid su laptop’i ära.

PRIIT
Misasja?

Brita istub Priidu kõrvale diivanile. Kaunis hommikuvalgus
laskub tuppa ja valgustab neid. Brita pakub Priidule õuna.

SISEVÕTE KORTER – HOMMIK (SUVI 1990)

VANNITUBA

IGOR (59) on pikk tumeda peaga mees, kes ajab peegli ees habet. Tal on kohevad vuntsid ning suured kulmud.
Vannituba on vana, kuid hästi hoitud. IGOR peseb nägu ja kuivatab selle rätikuga. Paneb rätiku kokku ning asetab punutud korvi.

Ta võtab väikese kammi ning korrastab oma vuntse. Paistab, et IGOR on endaga rahul, ta naeratab.

ELUTUBA

Elutuba on väike ja õhk pisut tolmune, päike särab aknast sisse. Raamaturiiulil on kõik ENE köited ning suur valik vinüülplaate. Toas on väike diivan ning vinüülimängija. Mängijas on plaat lõpuni mänginud ning keerleb niisama.

IGOR kannab kollakaks kulunud valget särki, ta avab riidekapi ja võtab pruuni pintsaku ning imeliku suure lipsu kummalisest lipsukollektsioonist.

ESIK

IGOR seisab esikupeegli ees ning seob lipsusõlme.

ELUTUBA

Ta võtab plaadi mängija pealt ning asendab selle uuega. Kostab mahedat Läti jatsmuusikat.

KÖÖK

Igor valab endale kassipildiga tassi kohvi, segab sinna aeglaselt mett ja püüab mitte lusikaga häält teha. Ta peseb lusika ära ja paneb selle sahtlisse tagasi. Röstsai potsatab rösterist välja. IGOR määrib saiale võid, see sulab kuuma saia peal.

Kuuleme kuidas näub KASS, kes keerleb IGORI jala umber ja küsib süüa. See on sama kass, kes tassi pealgi. IGOR paitab kassi ja võtab külmikust kala ning paneb selle kassile kaussi. Võtab teise kausi ning valab talle piima. Seejärel valab ta piima ka enda kohvi sisse .

ELUTUBA IGOR naudib hommikusööki, istub diivanil. Ta võtab kohvitassi, et rüübata järgmist lonksu kohvi, kuid kätte jääb ainult tassi kõrv. Ta vaatab seda üllatunult, seejärel võtab liimi ning kleebib kõrva tagasi.

HELISEB TELEFON

Igor tõuseb ja läheb telefoni juurde.

ESIK

Välisukse juures väikesel laual on vana telefon ning suur telefoniraamat. Ta võtab toru.

IGOR (vene keeles)
Halloo! Oo tere ema! Jah mul on kõik hästi, hakkan parasjagu tööle minema. (paus) Ei. Ma lõpetan kuue paiku, näeme siis. Head aega!

IGOR paneb toru ära ning on endiselt särav ja õnnelik. Ta paneb jalga nahkkingad ning viksib neid. Ta võtab kätte kulunud diplomaadikohvri ja astub uksest välja. Uks sulgub ja kuuleme lukustamise häält. Sammud koridoris. Ukseluku hääl, IGOR siseneb korterisse. Muusika mängib. Ta astub kingadest välja ning läheb elutuppa.

ELUTUBA

Ta võtab mängija pealt plaadi, sätib selle ümbrisesse ja paneb riiulisse.

VÄLIVÕTE. TÄNAV – PÄEV

On ilus päev, päike paistab. IGOR kõnnib tänaval, sügab oma vuntse. Robustne raudteesild, IGOR ületab selle. Park, IGOR kõnnib seal. Ta kõrval on vanad naised, kes toidavad tuvisid. IGOR kõnnib särtsakalt tööle.

VÄLIVÕTE. TEHAS – PÄEV

IGOR kõnnib tehase sissekäigu juurde, haarab lingist, et ust avada. Uks ei avane, on lukus. Ta logistab ukselinki: ei midagi. Tehase juures ei ole ühtegi inimest. Igor piilub aknast sisse, ei märka kedagi, tehas on justkui suletud. Ta kõnnib ümber nurga ja vaatab aknast sisse, paistab tühjus.

Igor haarab seinast pooliku tellise ning hakkab kätt viskeasendisse panema, kuid loobub.
Hipster kõnnib mööda, Igor vaatab teda sama üllatunult nagu Hipster teda. Näeme Igorit tehase poolt vaadatuna. Tema taga paistab valgustreklaamide ja moodsa arhitektuuriga linnaosa.

Igor on kohmetu ning möödujad vaatavad teda pahakspanevalt.