Tosin küsimust Eesti kohta et
et

“Tosin küsimust Eesti kohta” on Balti Filmi- ja Meediakooli ning Eesti Instituudi ühisprojekt.

Tutvustame Eestit ja eestlasi läbi küsimustest inspireeritud vastuste, lühifilmide, töölehtede ning blogi.

Mitu maad mahub Eestisse?

 

Vähemalt kaks. Tähelepanelik vaatleja märkab enamaidki.

Sajandeid moodustas eestlaste asuala põhjaosa ajaloolise Eestimaa kubermangu, samas kui maa lõunaosa kuulus Liivimaa kubermangu. Kui liikuda Põhja Eestist lõuna poole, muutuvad nii visuaalne pilt – ristide asemel näeb kirikute tornitippudes kukki ja must-valge karja asemel punast karva veiseid – ja keelekasutus ning paljude arvates ka maailmavaade.

Põhja- ja Lõuna Eesti erinevused paistavad kätte ka kummagi pealinnas: mereäärses Tallinnas ja sisemaises Tartus. Viimase külalised kuulevad kindlasti Tartu vaimust, mille olemus jääb kohalike arvates pragmaatiliste ja ennasttäis pealinlaste jaoks tabamatuks. Tallinlane omakorda võib heita iroonilist nalja enesega rahuloleva kopitanud akadeemilisuse üle, mis nende meelest Tartus valitseb.

Vaatamata Eesti rahvaarvu ja pindala on väiksusele elab siin üllatavalt palju eripäraseid tugeva piirkondliku eneseteadvusega rahvakilde.

Tulevikku kihutav Tartu vaim.

Foto: Lauri Kulpsoo, Postimees, Scanpix

Ajaloolise Mulgimaa piiri märkimas.

Foto: Elmo Riig, Sakala, Scanpix

Kihnlastel on rahvariided igapäevarõivaks.

Foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht, Pressifoto

Setode omakultuur kuulub kahtelmata Eesti elujõulisemate hulka.

Foto: Ingmar Muusikus

Viljandi maakonna lõunaosa kutsutakse Mulgimaaks ja sealseid elanikke mulkideks. Neid on alati peetud jõukateks ja ettevõtlikeks, ent ka kõrkideks ja ihneteks. Upsakusest hoolimata või vahest just tänu sellele mängisid mulgid 19. sajandil olulist rolli eestlaste eneseteadvuse kujundamisel ja hiljem ka rahvusriigi loomisel. Tänapäeval on maakonnalinn Viljandi koos seal tegutseva kultuuriakadeemiaga eesti pärimuskultuuri keskuseks, kus iga aasta juuli lõpus toimub Eesti suurim pärimusmuusikafestival.

Üks Eesti omanäolisemaid maanurki on kahtlemata Kagu-Eesti ehk Võromaa järvesilmi täis kuppelmaastikuga, mis Põhja-Eesti lauskmaast silmatorkavalt erineb. Sealse rahva keelekuju erineb eesti üldkeelest nii palju, et seda võib pidada omaette keeleks. Põhjust oma kultuuri üle uhkust tunda on võrokestel küllaga: alates võro kirjakeele reeglistamisest ja hulga uudissõnade loomisest kuni omakeelsete õppeaineteni koolide tunniplaanides.

Neli kihekonda Kagu Eesti kaugemas nurgas koos mõnede piiriäärsete aladega Vene poolel moodustavad Setomaa, mille elanikud setod on ilmselt eesti kõige omanäolisem rahvagrupp. Nad on õigeusklikud, ent hoiavad elus ka vanu paganlikke kombeid ja uskumusi, näiteks austavad esivanemaid neile hauale toitu viies.

Veel ühe kultuuriliselt ainulaadse piirkonna moodustavad Lääne Eesti saared. Suurim neist, Saaremaa, on kuulus oma pukktuulikute ja, nagu saarlased ise kinnitavad, Eesti parima koduõlle poolest. Saarteelanike elu on alati olnud seotud merega. Legendaarne on sealsete naiste visadus põllutöödel, sellal kui mehed merd sõitsid. Saartel kõneldavale eesti keelele on iseloomulik laulev intonatsioon, mis sarnaneb rootsi keele kõlale ja viitab sealsete asukate põlistele sidemetele meretaguse Rootsimaaga. Saarlaste ja Eesti suuruselt teisel saarel, Hiiumaal elavate hiidlaste naljad võivad aga madrimeestele jääda sama arusaamatuks nagu briti huumor mandrieurooplase jaoks. Endastmõistetavusega kinnitavad saarlased, et maailma ajalugu tunneb vaid kolme tõelist mereriiki: Inglismaad, Saaremaad ja Hiiumaad.

9/12 Mitu maad mahub Eestisse?